Rumeenia lastekodulaste seas läbi viidud pikaajaline uuring näitas, et lapsepõlves läbielatud raskused muudavad nende kromosoome, mis võib omakorda tekitada terviseprobleeme hilisemas eas.
Rasked kasvutingimused mõjutavad lapsi kuni kehamolekulideni välja
Telomeerid on kromosoomiotstes asuvad järjestused, mis kaitsevad rakkude jagunemisel kodeerivat DNAd. Igal rakujagunemisel jäävad telomeerid veidi lühemaks, kuid nende pikkust võib muuta ka stress. Lühenenud telomeere seostatakse mitmete haigustega, näiteks diabeedi ja dementsusega, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.
Ajakirjas Molecular Psychiatry ilmunud artiklis näitasid USA teadlased, et lastekodus elavatel Rumeenia orbudel olid lühemad telomeerid kui kasuvanematega lastel.
Ameeriklased on Rumeenia lastekodulaste ning asenduskodudes kasvajate tervist ja arengut uurinud juba üle kümne aasta. Programmi alguses olid lastekodud riigis tavalised ning asenduskodude süsteem alles lapsekingades.
Uuring keskendus 136-le lastekodus elavale imikule ja väikelapsele, kellest pooled anti hiljem kasuvanematele ja teised jäid lastekodusse. Kui lapsed olid jõudnud kooliikka, võtsid teadlased neilt DNA-proovid ning uurisid telomeere. Tuli välja, et laste telomeeride pikkus sõltus sellest, kui kaua nad varases lapsepõlves olid lastekodus elanud.
«Laste kasvutingimused mõjutavad neid kuni kehamolekulideni välja,» selgitas uuringu üks autoritest, psühhiaater Stacy Drury. Varasematest uuringutest on teada, et lühemad telomeerid võivad olla inimestel, kelle lapsepõlv oli stressirohke.
Laste telomeeride kohta on andmeid väga vähe, näiteks puuduvad normid, milline peaks telomeeride pikkus olema. Seetõttu ei saanud Drury töörühm lastekodulaste telomeere tavalastega võrrelda.
Kasuperes kasvamine muudab orbude elu märgatavalt paremaks. Uurijaid huvitab nüüd, kas turvaline kodu võib laste telomeerid uuesti normaalseks muuta.
On teada, et telomeerid lühenevad aastate lisandudes, kuid mõnikord võib ensüüm nimega telomeraas neid pikendada. Sellist nähtust on tähele pandud täiskasvanutel, kelle telomeerid olid noorukieas lühemad.
Drury ja tema kolleegid plaanivad uuringuid jätkata vähemalt nii kaua, kuni nende väikesed katseisikud on saanud 12-aastaseks. Nad loodavad teada saada, kas lühikesed telomeerid on kehvema tervise põhjus või hoopis tagajärg.
Selleks analüüsivad nad katseosaliste vaimse ja kehalise tervise näitajaid. Samuti huvitab teadlasi see, kuivõrd usaldusväärne on telomeeride pikkuse kasutamine stressimarkerina.