Pöördelised aastad eestlase riidekapis: mida saja aasta eest kanti?

Esimese ilmsaõjaga kadus korsett ja moodi tuli vabam kleidisiluett. Foto: Erakogu

Sajanditagused perefotod annavad ajastutruu pildi sellest, mida Eestis tollal kanti. Neil näeb läbisegi külarätsepa õmmeldud ülikondades talunikke, moodsates reformkleitides peretütreid, pikas tumedas seelikus maanaisi ja madrusepluusides lapsi.

Esimese ilmasõja, revolutsiooni ja Vabadussõja pööris jättis oma jälje ka eestlaste riietusse. Väljend «mida Eestis saja aasta eest kanti» olekski selle aja iseloomustamiseks kõige täpsem, sest rääkida Eesti moest selle sõna praeguses tähenduses oleks kohatu, nendib moeloolane Mari Kanasaar.

Riietust oli sõjavarjust mõjutatud vabariigis servast serva, sest 1918. aasta paiku valitsesid kasinad olud ja puudust tunti kõigest. Kaua kanti sõjaeelseid riided, samuti tehti vanadest ümber uusi. Alles 1920. aastail moepilt elavnes ja järgmisel, hoopis jõukamal kümnendil käidi juba päris šikilt riides – naisteajakirjad kopeerisid Euroopa moepealinnade moode, eeskuju ammutati filmilinalt ja kultuuriinimestelt. Isegi lihttöölised kandsid seltskonnas ülikonda ja kaabut, teavad kõnelda need, kes noid aastaid veel mäletavad.