Taimetark kiidab. Loorber on palju enamat kui lihtsalt supivürts!

Foto: PantherMedia / Scanpix

Loorber on kuulsuse sümbol, mitte lihtsalt toiduvürts  – Vanas Kreekas autasustati loorberipärjaga olümpiasangareid. Kiitust väärib ka pikk ajalugu koos legendidega, mis lisavad vürtsi ka loorberi teistele, näiteks tervistavatele omadustele.

Loorber (Laurus nobilis) on pärit Väike-Aasiast ja Balkani poolsaarelt, looduslikult levinud Vahemeremaades. Loorberiliste sugukonda kuulub u 50 perekonda, kokku kuni 2000 liiki, nende seas ka avokaadopuu, kaneelipuu ja kapripuu. Loorberi perekonnas on kaks liiki.

Vürtsitami kasutati esiajaloos kõigepealt ravimtaimedena. Vanimad teated loorberi kohta on leitud sumerite kiilkirjas tekstidest 5. sajandist e.m.a. Seal on loorberi kõrval ära toodud ka köömen ja tüümian. Sumerid elasid vanal ajal Mesopotaamia lõunaosas, kus asub maailma üks vanimaid tsivilisatsioonikoldeid. Lõuna-Euroopas kasvatatakse loorberit palju juba antiikajast alates, kus ta oli eeskätt hinnatud dekoratiivtaimena aedades ja parkides.

Loorberit seostatakse muusika ja luule kaitsja Apolloga, sellest ka loorberioksa või -pärja kui austuse märgi andmise traditsioon kuulsatele muusikutele ja luuletajatele. Legendi järgi on loorber neitsi Daphne puu. Apollo, kellesse trikitaja Eros oli läkitanud oma noole, et see armuks esimesse vastutulevasse neidu, armuski neitsi Daphnesse, kellesse Eros omakorda läkitas tinast noole, muutes neiu südame kivikõvaks, nii et neidis hakkas Apollot eemale tõrjuma. Sekkus jumalanna Athena, kes muutis Daphne loorberipuuks, et tema süütust igaveseks säilitada. Armastatu kaotusest masenduses tegi Apollo endale loorberiokstest pärja, mida kandis sellest hetkest alates Daphne mälestuseks.

8. sajandil asendasid loorberipärjad Kreekas oliviipärgi, millega seni oli olümpiavõitjaid pärjatud, hiljem jätkati seda traditsiooni ka Roomas, et Apollole austust avaldada. Kreekas peetakse loorberit tänaseni pühaks puuks.

Armastatud vürts

Loorber on igihaljas puu või puutaoline põõsas. Lehed on nahkjad, tumerohelised, kuni 10 cm pikad ja 5 cm laiad. Õied väikesed, valged, kobaras, hiljem ilmuvad mustjad luuviljalised seemned.

Vürtsiks kasutatakse loorberi kuivatatud või ka värskeid lehti. Need on pealt läikivad, oliivrohelised kuni pruunid. Kui kuivanud lehed on muutunud värvituks, siis on nad kõlbmatud. Viljadest valmistatakse eeterlikku loorberiõli.

Loorberileht on armastatud vürtsina kasutusel väga paljude rahvaste ja mitmete toitude juures. Näiteks supid, praed, hautised, kastmed, marinaadid, koos musta pipra ja sibulaga on klassikaline vürts. Kuumadele roogadele lisatakse keetmise ajal, kuid valmimise järel võetakse toidust välja. Eriti sobib loorber lihatoitude maitsestamiseks ja üks korralik kanasupp ei ole loorberita päris see õige.

Vähem vahest teatakse seda, et loorber kui vana ja armastatud vürts on ka iidne ravimtaim. Talle on omistatud häid ja kasulikke omadusi. Loorber on soojendav ja kuivatav, toniseeriv, krampe lõõgastav, rahustav ja puhastav. Loorberiõli või ka -tõmmis on antibakteriaalne, aitab mürgistuste korral, omab seenhaigustevastast toimet, aitab tõrjuda hingamisteede nakkusi, näiteks kui hingata sisse auruga (teha loorbereiauru) haiguse algfaasis, võib pääseda gripist.

Ka aitab see vabaneda rögaummistustest rindkeres või raskustundest peas. Toimib abistavalt südame-ja veresoonkonna haiguste korral, alandab vererõhku. Loorber on vastumürk toksiinidele, aitab puhastada põrna, maksa, näärmed, liigesed, aitab võidelda reuma ja liigesepõletikuga, ära hoida kasvajaid. Kes kannatab sagedaste peavalude käes, või on närvilisusest tingitud vaevuste küüsis, peaks lisama loorberi on igapäevamenüüsse.

Lõunapoolsetes maades tuntakse loorberit kui õhuvärskendajat, sest lenduvatel eeterlikel õlidel on antibiootilised omadused. Loorberilõhna kärbsed ja moskiitod ei talu – hea teada!

Vanasti usuti, et loorberioksake toas aitab haigused eemal hoida, eriti lastetoas.

Loorberilehte võib ka näiteks tuhatoosis põletada, et eluruume puhastada. Loorberisse tuleks üldse suhtuda suurema tähelepanuga, mitte kui lihtsalt supivürtsi.

Ja järjest enam on taas populaarne loorberi kasvatamine potilillena toas, kuigi talveperioodil nõuab ta suuremat hoolt, et kevadeni vastu pidada.