:format(webp)/nginx/o/2018/02/13/7575935t1h42d4.jpg)
Homme tähistatakse üle maailma sõbrapäeva ja ka Eesti poed on muutunud silmnähtavalt roosaks. Arengukoostöö Ümarlaud kutsub üles säästma keskkonda ning roosa plastiku või muu nänni asemel kinkima elamusi.
Homme tähistatakse üle maailma sõbrapäeva ja ka Eesti poed on muutunud silmnähtavalt roosaks. Arengukoostöö Ümarlaud kutsub üles säästma keskkonda ning roosa plastiku või muu nänni asemel kinkima elamusi.
Ainuüksi USAs ostetakse sõbrapäevaks 36 miljonit südamekujulist šokolaadikarpi, 198 miljonit roosi ja 881 tuhat pudelit vahuveini. Koos teiste kinkide, kaartide ja pakkepaberiga tekitab see nii palju kasvuhoonegaase, et selle eest võiks autoga 3993 korda ümber maakera sõita.
Arengukoostöö Ümarlaua kommunikatsioonijuht Katrin Pärgmäe sõnul tunduvad need asjad esmapilgul nunnud, aga paraku on nad täiesti kasutud ja osad neist isegi kahjulikud. «Suur osa valentinipäeva kaubast on tehtud plastikust või kunstmaterjalidest, mis sisaldavad leegiaeglusteid, ftalaate või raskemetalle, mis võivad põhjustada erinevaid tervisehädasid alates allergiatest ja lõpetades viljatusega. Nende toomiseks on raisatud lugematult loodusvarasid ja kui nad prügimäele rändavad, laguvad kunstmaterjalid aeglaselt ja eritavad neidsamu kemikaale ka meie mulda ning põhjavette.»
Roosa prügi ostmise asemel võib endalt küsida:
Arengukoostöö Ümarlaua korraldatud kampaaniaga «Ma ei osta roosat prügi» saab liituda Facebookis.