Norra tippametniku hinnangul on sookvoodid end õigustanud

Foto: SCANPIX

Vahel on vaja radikaalseid meetmeid - nagu kvoote, et kõrvaldada stereotüübid, leiab Norra laste, võrdõiguslikkuse ja sotsiaalse kaasamise ministeeriumi peadirektor Arni Hole. Ta on Norras näinud juba mitmeid sooliste stereotüüpide murdmisi ning loodab neid näha ka edaspidi.

«Ükski riik ei saa endale lubada soolise võrdõiguslikkuse kui võtmeteema teadvustamata jätmist,» ütles Hole sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil «Räägime palgast!».

Tema hinnangul tuleb võrdõiguslikkuse teemaga tegeleda juba seetõttu, et tagada majanduslik stabiilsus, innovatsioon ja kasv. «Riik on võrdselt investeerinud nii meeste kui naiste haridusse - miks siis juhtorganites peaksid olema valdavalt mehed?» küsis Hole.

«Vahel on vaja väga radikaalseid meetmeid – nagu kvoote – et me kõrvaldaksime stereotüübid ja näeksime tulemusi,» tõdes ministeeriumi juht.

Norra on üks neid riike, kus sookvoodid on sisse viidud ja seda juba mitukümmend aastat tagasi.

1970ndatel soovitas Norra kvoote rakendada vabatahtlikult poliitilistes parteides. 1986. aastal astus ametisse esimene n.ö naiste valitsus, kus 60 protsenti valitsuskabinetist olid naised. Täna on Norra parlamendis 39 protsenti saadikutest naised, valitsuses ei ole naiste osakaal kordagi enam langenud alla 40 protsendi.

Soolise võrdõiguslikkuse seadus võeti Norras vastu 1979. aastal ning 1988. aastal lisati seadusesse ka kvoodid. Nimelt peavad naised moodustama vähemalt 40 protsenti valitsussektori juhtimisorganite liikmetest. 1993. aastal rakendati sama kvooti ka kohalike omavalitsuste juhtimisorganites.

Isad lastega koju

1993. aastal esitleti Norras n-ö isade kvooti, mille kohaselt on teatav osa lapsehoolduspuhkusest mõeldud ainult isadele välja võtmiseks. 2011. aastal on isadel kohustuslik võtta 12 nädalat lapsehoolduspuhkust.

«Isade kvoot on kaasa toonud suhtumise muutuse nii ettevõtete kui lapsevanemate seas. Lapsevanem ei ole enam naise sünonüüm,» selgitas Hole. Ta tõi regulatsiooni positiivse poolena välja ka selle, et laps saab juba esimese eluaasta jooksul tugeva sideme mõlema vanemaga, mitte ainult emaga.    

2003. aastal tehti Norras muudatus ettevõtlusseaduses, mille kohaselt seati 40-protsendi kvoot sisse ka riiklike aktsiaseltside juhtorganites.

«Ärisektoris domineerivad mehed ütlesid, et see pole võimalik – naised ei võta omale seda kohustust, nad peavad lapsi kasvatama ja hoopis mehed toovad majandusliku õitsengu,» tunnistas Hole raskusi stereotüüpide murdmisel.

Eelarvamused ei pea paika

Hoolimata skeptitsismist võtsid ettevõtted uut regulatsiooni siiski tõsiselt. Kui 2002. aastal oli riiklike aktsiaseltside nõukogude liikmetest 7 protsenti naised, siis tänaseks on naiste osakaal tõusnud 39,6ni. «See on jabur jutt, et ametikohtadele ei leita kompetentseid naisi,» osutas Hole. Tema sõnul on vääraks osutunud ka ettevõtjate kartus, et naised ise ei taha omale juhtimisvastutust võtta.

Arni Hole’i sõnul on kvootide rakendamisel oluline teha laialdast teavitustööd ning seada sisse ka sanktsioonid kvoodi mitte täitmise korral. Näiteks võidakse riiklik ettevõte laiali saata, kui ettevõtte juhatus ei vasta kvoodinõuetele. Alguses antakse ettevõttele 12 kuud aega, et puudused kõrvaldada. Kui seda ei tehta, tuleb ette võtta kohtutee. Ühtegi ettevõtet ei ole siiani tulnud kvoodinõude rikkumise eest karistada.