Uuring: Robin Williamsi surm ajas suitsiidide arvu lakke

Robin Williams Foto: Reuters / Scanpix

Augustis 2014 võttis endalt elu armastatud näitleja Robin Williams. See murdis üle maailma miljonite inimeste südamed, kuid värske uuring viitab, et tema surm tõi kaasa ka traagilisemad tagajärjed.

Columbia ülikooli teadlased vaatlesid suitsiidide statistikat, kasutades algoritmi, et teada saada, palju oleks keskmiselt Ameerikas aastal 2014 pidanud enesetappe toimuma – eeldusel, et tegemist on tavalise aastaga. Samuti vaatasid nad sõnade «suitsiid» ja «Robin Williams» kasutamist meedias 2013. aasta juunist detsembrini 2014.

Algoritmiga loodud mudel vastas reaalsusele kuni augustini 2014, sealt edasi kuni detsembrini oli aga enesetappude hulk märgatavalt kõrgem kui ta oleks pidanud olema. Williamsi surma järgselt võttis endalt elu 1800 ameeriklast, mis tähendas, et sel perioodil suurenes enesetappude arv 10 protsendi võrra.

Mis veelgi süngem: üle 30 protsendi tõusis surm poomise läbi – meetod, mida kasutas Williams. Ja kõige rohkem suurenes suitsiidide arv meeste hulgas vanuses 30-44. Kõik kogutud andmed viitavad, et Williamsi surm ja selle kajastamine meedias tõid kaasa kopeerimisefekti.

Gizmodo kirjutab, et suitsiidi põhjuseid on loomulikult mitmeid, aga uuringud on ka eelnevalt näidanud, et kuulsate inimeste enesetapud tekitavad sarnaseid laineid. Põhjus on suuresti ka meedias ja selles, kuidas suitsiide kajastatakse. Ei tohiks kunagi spekuleerida, mis on juhtumi põhjuseks, ka peaks väga delikaatselt vahendama seda, kuidas juhtum aset leidis.

Samas leidsid uurijad tõendeid, et aastal 1994, kui hukkus laulja Kurt Cobain, oskas meedia palju paremini ja tundlikumalt tragöödiat kajastada. Teisalt tõdesid ka uuringu autorid, et suurt rolli mängib tänapäeval sotsiaalmeedia ning isegi, kui traditsiooniline meedia läheneks asjale taas professionaalsemalt, ei saa ohjeldada seda, kuidas ja mis info levib Twitteris ja Facebookis.

Kui sul on vaja kellegagi rääkida, siis Tallinnas võtab erakorralistel juhtudel psühhiaatriakliinikus abivajajaid vastu valvearst igal hommikul alates kell 9 (registratuur 617 1049). Tartus saab 24 tundi päevas helistada kliinikumi valvearstile ja –õele numbril 731 8764.

Palju häid materjale pakub ka veebikülg peaasi.ee, kus saab oma mure ka nõustajale saata. Nõustamise eest tasu ei küsita. Paljudes Eesti linnades, sh Pärnus, Kuressaares, Viljandus jm, ootab vastuvõtule ka vaimse tervise õde, kelle juurde saatekirja vaja pole.

Eluliin võtab kõnesid vastu ja pakub psühholoogilist tuge E-R kell 9-20 numbril 631 4300 ja õhtuti-öösiti saab iga päev abi 19-7 numbrilt 655 8088.