Tuttavad on meist telefonikõne või vestlusaknasõnumi kaugusel. Ühenduses olemine on muutunud kättesaadavaks ja lihtsaks. Kuid nagu tööstusrevolutsiooni ajal kasutati uusi lahendusi nii headel kui halbadel eesmärkidel, on see samamoodi ka infoajastul. Tehnoloogia aitab kahtlemata lihtsustada ja kiirendada tegevusi, mis olid enne väga ressursimahukad (infovahetus, automatiseerimine), kuid halbade kavatsustega inimese kätte sattudes aitab see samas levitada valeinfot või kahjustada süsteeme (internetivõrk, elektrijaamad).
Infoajastu kodanikuna tuleb olla teadlik digiohtudest ning osata ennast ja teisi selle eest kaitsta. Lisaks sellele oleme lapsevanema ja õpetajana ise lastele eeskujuks oma ohuteadliku käitumisega. Märkame siis pahatahtlikku või lohakat arvuti või nutiseadme kasutamist ning reageerime sellele!
Sama tähtis on teha ennetustööd ning teavitada õppijaid nutiseadme kasutamisega seotud ohtudest. Seega tuleb tõsta oma teadlikkust nutiseadmete turvalisusest ja rakendada turvameetmeid igapäevaselt.
Kutsun sind kaasa mõtlema nutiseadmete turvalisuse teemal (pean siin loos nende seadmete all silmas eelkõige nutitelefoni ja tahvelarvutit).
Mis mul nutiseadmes on?
Esmapilgul võib näida, et seal pole suurt midagi, ja see omakorda loob eksliku turvatunne – mul pole midagi kaotada.
Võtame aga rahakoti ja nutiseadme ning vaatame võrdlevalt, mis juhtub, kui üks või teine ära kaob ja satub pahalase kätte.
Kui võrrelda rahakoti sisu väärtust nutiseadme omaga, siis on pahatihi kahjud viimase puhul palju suuremad.