Kas stilist teeb mehest klouni või kuninga?

Miks ei kasuta enam mehi stilisti abi? Sest see tundub imelik ja ebamugav – tuleb võõras inimene ja hakkab sulle oma maitse järgi riideid selga toppima… Arteri eksperimendis kohtus kaks tarka meest esimest korda elus stilistiga.

Esmalt tuleb õigluse huvides märkida, et kõik šarmantsed avaliku elu tegelased, superstaarid, poliitikud, südametemurdjad ja ärihaid näevad enamasti nii head välja seetõttu, et kasutavad isikliku stilisti abi. Enamik mehi aga ei tihka proffi appi paluda, sest see tekitab tunde, justkui ei saaks nad ise enda riidesse panemisega hakkama. Kuid iga mees ju saab! Tegelikult on asi hoopis selles, et olgu su silm kui tahes treenitud ja stiiliteadmised kui tahes sügavad, kõrvalt on proportsioone, gammat ja terviku toimivust alati parem märgata. Stilist pole su elupäästja ega uppuja õlekõrs – kaugel sellest! Alustase on igaühel olemas ja juurde saad selle loomingulise ekstra, mille peale ise ei tuleks. Midagi meeldejäävat ja isikupärast, mis sind massi hulgast esile tõstab ja sulle enese maksmapanekul eelised annab.

Talle töö, sulle au

Stilisti ja tellija vahel toimib äärmiselt kasulik töösuhte vorm – kõik, mis vaja, teeb ära stilist, au ja tunnustus saab aga osaks kandjale. Eranditult. Reeglina kõrvalist abi isegi ei mainita, sest nii pole kombeks. Pole tähtis, et keegi kusagil, riided kaenlas, ringi lippas, lipse sobitas või kraenurki sättis.

Minu arvates ongi see õiglane, sest riided on vaid raam isiksusele nende sees. Kandja ise ongi tähtsuse järjekorras esimene. Ja ka viimane. Kuid pakend, milles oma erakordsust ja ideid esitleda, loeb tänapäeva maailmas samuti tohutult palju.