/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2018/02/05/7546359t1h6e08.jpg)
Parteritevahelise seksuaalse tasakaalu leidmine on väga oluline, sest suurimad suhteprobleemid võivad just alata sellest.
Kas inimese seksuaalsus on päritav?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arstide hinnangul oleneb libiido ehk seksivajadus inimese individuaalsest omapärast ehk see on nii bioloogiline, neuroloogiline kui ka psühholoogiline, kirjutab Hello Giggles. Peamine seksuaalse isu käivitaja on ikkagi testosterooni ja dopamiini tase organismis. Vähest seksivajadust nimetatakse ka «depressiivseks libiidoks».
Madalat libiidot võivad mõjutada näiteks teatud sorti ravimid nagu näiteks antidepressandid ja ka rasestumisvastased hormonaalsed vahendid. Mingil määral on ka libiido päritav, kuid enamasti mõjutab seda kõige rohkem ikkagi keskkond ja inimene ise.
Alahinnata ei tasuks ka psühholoogilisi faktoreid, mille puhul aitab kindlasti spetsialistiga rääkimine. Samuti on suureks mõjutajaks see, milline oli meie lapsepõlv ja kuidas peres seksi suhtuti ja kas sellest üldse räägiti.
Seega kui probleemiks on vähenenud libiido, siis tasuks esmajärjekorras vaadata üle oma ravimite tarbimine, stressitase ja suhteolukord ning jätta pärilikkuse faktor viimaseks.