Kuidas valitseda oma sisemaailma?

Foto: Panther Media/Scanpix

Koolitaja Kaido Pajumaa kirjutab Motivaatoris, millest koosneb inimese salapärane sisemaailm ja millest selle juhtimise juures alustada.

Need on meil olemas, aga me ei teadvusta neid

Kõige lihtsam on öelda, et meie (nähtamatu) sisemaailm koosneb kolmest põhielemendist. Absoluutselt kõikidel inimestel on need elemendid olemas, aga inimesi eristab üksteisest nende elementide ja nende mõju märkamise (teadvustamise) võime.

Kõige halvemal juhul on inimene kõigi nende kolme elemendi suhtes täiesti pime – ta näitab näpuga ainult väljapoole ja ei võta mingit sisemist vastutust selle eest, mis toimub tema sees.

Palju on selliseid inimesi, kes tagantjärele saavad küll aru, kuidas mingid nähtused ja protsessid nende sees nende käitumist ja otsuseid mõjutasid, aga nüüd võib asja parandamiseks olla natukene hilja (sa ütlesid või tegid midagi ära, mida enam muuta ei saa). Seda võib nimetada siis tagantjärele tarkuseks.

On aga olemas ka kolmas grupp inimesi – need on sellised, kes on iseendaga nii heas kontaktis, et märkavad pidevalt, mis toimub nende sees, nad suudavad vahetult seespidiselt sekkuda ja seetõttu saavutavad nad ka kiiremini ja kergemini häid tulemusi välispidiselt. Neid inimesi võib nimetada näiteks teadlikeks inimesteks. Teadlikkust ei käsitle me siinjuures mitte teadmistena (olen teadlik raamatupidamisest või erinevatest müügitehnikatest), vaid teadlikkus kui eneseteadvustamise - iseennast kõrvalt jälgimise võime.

Kolm sisemaailma elementi

Missugused need kolm nii olulist sisemaailma elementi siis on? Ükski nendest ei tule sulle üllatusena või uudisena. Küll aga võid sa iseenda vastu ausaks jäädes tõdeda, et sa tead küll, et need on sul olemas, aga kas sa midagi teadlikult ka nendega ette oskad võtta?

Uskumused

Alustame kõige sügavamalt enda seest. Esimeseks elemendiks on meie uskumused. Sellele elemendile võib anda mitu nime – uskumused, tõekspidamised, veendumused, vaated, hoiakud jms. Ükskõik, kuidas me seda elementi nimetame, on nendel meie elule väga oluline mõju, sest uskumused maalivad meie maailmapildi.

Siiski on oluline siin teadvustada, et uskumus on lihtsalt (maailma)pilt, mitte tegelikkus. Ja siin tulebki mängu meie teadlikkus, sest väheteadlikud inimesed võrdsustavad uskumused tegelikkusega (nii nagu nemad olukorda näevad, ongi ainuõige), kui teadlikumad inimesed saavad aru, et see on lihtsalt üks vaade olukorrale. Ja kuna nad mõistavad, et nende uskumus on ainult üks võimalik vaade, ei jää nad sellesse vaatesse ka nii lihtsalt kinni ja ei satu nõnda tihti teiste inimestega vaidlustesse jne. Nad oskavad olla paindlikud, mis aitavad nendel ka paremini suhteid hoida ja edu saavutada.

Mõtted

Teine sisemaailma kriitiline element on mõtted. Meil kõikidel on pea mõtteid täis, aga kui paljud meist nendest teadlikud on? Kujuta ette juhti, kes on täiesti kinni oma uskumustes (eksisteerib ainult tema tõde) ja kes absoluutselt ei teadvusta oma mõtteid – ta ei ole kunagi «kohal», ta mõtleb alati üle, ta on kõige suhtes kriitiline ja küüniline, ta näeb kõike alati negatiivses valguses, ta ei märka kunagi oma töötajate juures positiivset, tema sisekõne on üdini negatiivne ja kriitiline, ta keskendub alati negatiivsetele stsenaariumitele, ta ei võta teiste mõtteid kuulda, sest on nii kinni oma mõtetes jne.

Kuidas sulle meeldiks sellise juhi alluvuses töötada? Või kuidas sulle meeldiks ise selline juht olla? Kui palju kannatusi see meile põhjustab – stress, pinge, sisemised õigustused jne. Kus aga on tegelik probleem sellise juhi jaoks – kas välispidises maailmas või seespidises? Loomulikult seespidises, aga ta ei näe seda läbi, sest tema teadlikkus on nii madal. Ta ei näe, et tegelikud probleemid ja pinge ei tulene mitte väljastpoolt, vaid seestpoolt. Kui ta suudaks veidikenegi ruumi luua iseenda ja oma mõtete ning uskumuste vahele, saaks ta sellest sisemisest mürast puhata, ta saaks neid adekvaatsemalt hinnata ja analüüsida. Ta muutuks ise rahulikumaks ja adekvaatsemaks.

Emotsioonid

Kolmas sisemaailma kriitiline element on emotsioonid. Tegelikult ei saa muidugi neid kolme üldse nii eraldi vaadata, sest nad kõik on üksteisega tihedalt seotud: uskumused tekitavad pidevalt mõtteid, mõtted aktiveerivad pidevalt tundeid, mis panevad siis inimese teatud viisil käituma. Just seepärast nimetatakse ka emotsionaalset tasandit meie vitaalseks tasandiks. Emotsioonid annavad meile vitaalsuse, liikumapaneva jõu.

Kui juht on pime selle suhtes, mida ta tunneb, võib ta pidevalt mingit segadust tekitada – öelda teravalt, nähvata, mossitada, «selga lennata» jms. Need kõik on käitumised, mis tulenevad ju emotsioonidest. Juhis aktiveerus mingi emotsioon, mis paneb ta teatud viisil käituma. 15 minutit hiljem saab ta võib-olla ka ise aru, et reageeris üle, aga sellest ei pruugi enam kasu olla, sest kahju on juba tehtud.

Või siis näiteks juht, kes on pidevalt rahulolematu. Äkki on tema enda standardid uskumuste tasandil nii kõrged ja projitseerides need oma töötajatele tunneb ta pidevalt, et inimesed ei saa hakkama. Kui juht näeks seda läbi, et tegelikult on töötajad täitsa tublid, aga probleem on tema väär-uskumustes (ootustes), mis panevad teda kriitiliselt oma töötajatest mõtlema, mis omakorda aga käivitab temas kogu aeg rahulolematuse tunnet, saaks ta ennast ja oma tiimi aidata. Ega keegi ei taha ju tunda kogu aeg juhi poolset rahulolematust – see ei ole eriti innustav.

Ebateadlikust juhist teadlikuks juhiks

Ebateadlik juht aga ei tegele selles olukorras mitte seespidiselt (vaata oma uskumused, mõtte ja emotsioonid üle), vaid ta tegeleb ainult välispidisega – nõuab rohkem, hirmutab rohkem, kritiseerib rohkem. Kas selline käitumine aga tegelikult ka pikas perspektiivis meeskonnas motivatsiooni tõstab?

Teadlik juht on aga juht, kellel on seespidine ja välispidine maailm tasakaalus. Ta on oma valdkonnas tark, aga ta on ka tark selles osas, mis toimub tema sees. Sama usinalt, nagu ta püüab teisi inimesi tööle saada ja neid mõista, püüab ta ka oma sisemaailma ühtse orkestrina tööle saada ja seda mõista.