:format(webp)/nginx/o/2018/01/31/7530209t1hef2e.jpg)
Kanada HIVi/AIDSiteemaline õigusvõrgustik CHALN, Eesti psühhotroopsete ainete sõltlaste ühing LUNEST ja Euraasia kahjude vähendamise ühendus EHRA esitasid ÜRO majandus-, sotsiaal- ja kultuuriõiguste komiteele CESR aruande olukorrast uimasteid tarvitavate ja/või HIV-positiivsete naiste ühiskondlike õiguste tagamise kohta Eestis.
Aruanne rajaneb hulgal inimõiguste rikkumise juhtumitel, mis tuvastati 2017. aastal valitsusväliste organisatsioonide koostöös Eestis läbi viidud uuringu raames.
«Taoliste aruannete esitamine on valitsusvälistele organisatsioonidele ainulaadne võimalus vahetult osaleda nende kodumaal aset leidvate inimõiguste rikkumiste kaardistamises ja juhtida nendele rikkumistele ÜRO ametkondade tähelepanu. Loodame, et meie aruande alusel Eestis elavate uimasteid tarvitavate naiste olukorrast lisab CESCR antud probleemid Eesti valitsusele esitatavate küsimuste hulka,» selgitas esildise olulisust Kanada HIVi/AIDSiteemalise õigusvõrgustiku esindaja Mihhail Golitšenko.
Ekspertide töörühma istungieelne koosolek, mille raames CESCR Eesti valitsusele küsimuste loendi esitab, toimub Genfis tänavu 3.–6. aprillil. Aruande lõplik versioon esitatakse komiteele hiljem.
Miks just Eesti?
«Vaatamata sellele, et Eestis on olukord inimõiguste tagamise vallas üldiselt hea, puutuvad uimasteid tarvitavad inimesed siin jätkuvalt kokku mitme riikliku instantsi, näiteks politsei, lastekaitse ja tervishoiusüsteemi poolse diskrimineerimise ja häbimärgistamisega. 2017. aasta Euroopa uimastiaruande osutusel on Eestis Euroopa kõrgeim uimastisuremus (103 surma miljoni elaniku kohta) ja üks kõrgemaid uimastite süstimisega seotud HIV-nakatumuse määrasid (41,9 juhtumit miljoni elaniku kohta). Olukorras, kus Eesti üldsuse suhtumine uimasteid tarvitavatesse inimestesse, sõltlastesse ja HIV-positiivsetesse on valdavalt häbimärgistav, ei tohiks riiklikud struktuurid nende rahvastikurühmade tõrjumist soosida ja edendada, vaid peaksid, vastupidi, tõrjututel taasühiskonnastuda aitama,» osutas Eesti psühhotroopsete ainete sõltlaste ühingu LUNEST juhataja Jelena Antonova.
«Aruande esitamine CESCR-ile tähendab, et Eestil, kus HIVi ennetuse ja ravi vallas on küll saavutatud naaberriikidega võrreldes arvestatavaid edusamme, on vaja siiski teha veel palju tööd kõige haavatavamate rahvastikurühmade suhtes toime pandavate süsteemsete inimõiguste rikkumiste kõrvaldamiseks,» märgib Antonova.
SESCR-ile esitatud rööpse aruande aluseks olev uuring viidi läbi Tallinnas ja Ida-Virumaal. Uuringu raames küsitleti põhjalikult 38 uimasteid tarvitavat naist ja analüüsiti nende vastuseid.
/nginx/o/2017/09/20/7121863t1hb143.jpg)