Veresoontekirurg ärahirmutatud naistele: veenilaiendite suurenemine raseduse ajal ei ole surmaähvardus

Linda Pärn
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veenilaiendid.
Veenilaiendid. Foto: Vida Press

Veresoontekirurg dr Veronika Palmiste avaldas Facebookis hirmujuttudega kohutatud rasedate lohutamiseks postituse, milles selgitab rasedusaegsete veenilaiendite teket. Tuleb välja, et paljud lapseootel naised jõuavad tromboosihirmuga tema kabinetti teadmata, et veenilaiendite suurenemine on raseduse ajal tavapärane.

Iga nädal suunatakse minu vastuvõtule vähemalt üks kolmanda trimestri rase veenilaiendite tõttu jalal, häbememokkadel või lahklihal. Kõige rohkem hakkab mul patsiendist kahju siis, kui peamine põhjus pöördumiseks ei ole mitte see, et jalad pole ilusad, vaid hoopis hirm võimaliku tromboosi ees. Veenilaiendid ja tromboos ei ole üks ja sama haigus - isegi rasedatel mitte! 

Reeglina näeb see välja nii, et ärahirmutatud rase otsib meeleheitlikult võimalust tulla vastuvõtule, kus talle öeldakse, et ta ei pea muretsema ning mitte midagi peale kompressioonravi sellel hetkel teha ei saa. Tavaliselt lõppeb see sellega, et rase hakkab nutma - kas siis kergendusest või pettumusest, et miks talle keegi teine varem seda ei öelnud.

Meeldetuletuseks:

  • Veenilaiendid jalal raseduse jooksul suurenevad (nii kobrutav vorm kui ka võrgutüüpi) ning see on ootuspärane muutus.
  • Tavapärane on raseduse kolmandas trimestris veenilaiendite teke lahklihale ja häbememokkadele - eriti kui on tegemist mitme rasedusega lühikese aja jooksul.
  • On normaalne, et väljavõlvuv, laienenud veen tundub katsumisel temperatuurilt soojem kui ümbritsev nahk.
  • Pole olemas tabletti ega määret, mis veenilaiendid ära võtaks või nende kasvu pidurdaks.
  • Mõnikord võib veenilaiendile surumine tunduda ebameeldiv, ka see on normaalne tunne.
  • Veenilaiendite suurenemine raseduse jooksul ei tähenda automaatselt ähvardavat surma veenitromboosi. Samuti ei peaks ainult veenilaiendite olemasolu raseda jalal olema põhjus automaatselt madalamolekulaarse hepariini määramiseks raseduse lõpuni.
  • Võimaliku süvaveenitromboosi kahtlusel ei ole mõtet patsiendil minna veresoontekirurgi või üldkirurgi vastuvõtule. Sellised patsiendid kuuluvad erakorraliseks käsitluseks erakorralise meditsiini osakonnas. Kui pole kliiniliselt kahtlus ägedale tromboosile, vaid pigem tromboosihirmuga, siis on mõistlik pöörduda tromboosikabineti õe nõustamisele.

Lõpetuseks - enamus nähtavaid veenilaiendeid taandub pärast rasedust ning imetamist. Et mitte oma jalgu väga käest ära lasta, on mõistlik tegeleda regulaarse kompressioonraviga (eelkõige sukk või sukapüksid). Veenilaiendite korrektsiooniks konsultatsioonile ja uuringule ootan patsiente siis, kui veenilaiendite välimus enam ei muutu ning on kindel soov kosmeetiliseks korrektsiooniks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles