Kuidas toime tulla, kui koosolek või loeng on tapvalt igav

Foto: PantherMedia / Scanpix

Ehk oled tabanud end loengus või koosolekul mõtlemast, miks sa seal üldse oled. Kohutavalt igav on, kuigi tegu on olulise infoga. Siiski märkad end uitamas mõtetega kuskil imedemaal, joonistamas lillekesi paberile või piilumas telefonist seda, mis pole asjaga absoluutselt seotud. Kuidas siis igavale jutule keskenduda?

Kui rääkida õppetööst, siis tihtipeale eeldatakse, et õpetaja roll on teha tund paeluvaks ning sellest sõltub, kas õpilane kuulab tunnis või mitte. Kuid me näeme, et ka nö kaasahaaravaks tehtud tunnis on õpilasi, kellel on igav, ning nö ebahuvitavates tundides neid, kellel on huvitav. Niisiis võib eeldada, et siin mängivad arvestatavat rolli õpilaste erinevad strateegiad igavusega toimetulemiseks.

Kuigi juba eelmise sajandi lõpu poole leiti, et USA põhikooli õpilastel on koolis 32 protsenti ajast igav ja sel kümnendil on isegi saadud tulemuseks oluliselt suuremaid arve, on uurimusi igavusega toimetuleku kohta klassiruumis endiselt vähe. Igavus on seotud koolist välja kukkumise, tööga rahulolematuse, töölt puudumise ja puuduliku lojaalsusega töökohas, nikotiini ja alkoholi tarbimisega, ainete kuritarvitamisega, liigse hasartmängurlusega ja distressiga. Õpilased, kes kogevad akadeemilises keskkonnas suurt igavust, kogevad seda ka vabal ajal.

Kuidas igavusega toime tulla?

Õpilased proovivad igavusega toime tulla erinevatel viisidel. Vältijad püüavad keskenduda mõtetele või tegeleda tegevustega, mis pole olukorraga seotud. Kritiseerijad üritavad muuta situatsiooni ennast kas hukkamõistuga või andes õpetajale soovitusi. Ümberhindajad katsuvad  muuta enda taju olukorrast keskendudes enim selle väärtuslikele külgedele. Neid omavahel võrreldes selgub, et kõige vähem kogevad igavust need, kes näiteks matemaatikatunnis keskenduvad matemaatika väärtustele ja tähtsusele ning muudavad oma vaadet situatsioonile.

Õppetöö ei saagi olla koguaeg imepõnev, kuna õpetajateks on erisugused inimesed. Lükates vastutuse tunni kaasakiskuvuse eest liigselt loenguandja õlgadele jätame end ilma võimalusest õppida uut ja põnevat ning saada õppetöös häid tulemusi.

Seega, järgmine kord, kui käsi sulle igavavõitu näivas loengus nutitelefoni järele kobab, peatu. Püüa kuulata loengut ning leida kullakaevuri kombel ülesse olulisim. Pole vaeva, pole võitu!