:format(webp)/nginx/o/2017/06/28/6824893t1h036c.jpg)
Armastatud näitleja Elisabet Reinsalu tõdes pärast mängufilmi «Pilvede all. Neljas õde.», et ennast on ikka kergelt naljakas vaadata: «Ikka kujutad ette, et sa oled kuidagi parem või andekam või ilusam. Oskasin mõelda ainult seda, et kõik teised mängivad nii hästi ja on oma kujudes nii hästi, et ah, miks mina ei suuda.»
Elisabet Reinsalu: kujutasin ette, et olen kuidagi parem või andekam või ilusam
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reinsalul oli pärast esilinastust raskusi sõnade leidmisega, nagu ta ise ütles. Täitunud paljudest erinevatest tunnetest, loetles ta esimesi muljeid filmist: «Väga ilus lugu, väga ilus film, ilusate Eesti väikelinna vaadetega, ilusate inimestega. Hästi mängitud kõikide osavõtjate ja kolleegide poolt. Iseennast on alati kergelt, noh, naljakas vaadata. Ikka kujutad ette, et sa oled kuidagi parem või andekam või ilusam. Oskasin mõelda ainult seda, et kõik teised mängivad nii hästi ja on oma kujudes nii hästi, et ah, miks mina ei suuda.»
Kui publiku jaoks oli neljanda õe saabumine üllatav, siis tema selles loos ei kahelnud. Näitlejanna sõnul oli üllatus pigem see, et üldse film tuleb: «Ja kui see lugu tuli, siis... Siin ei ole kahtlustki, et meie stsenarist oskab kirjutada sõltuvust-tekitavaid lugusid. Nagu iga kunstiteose puhul, siis hea algmaterjal, hea lugu on peaaegu 90 protsenti võitu juba.»
Kuidas Reinsalu ise reageeriks, kui päris elus selguks, et tal on kuskil üks võõras õde? «Ma ju ei tea, mis ma päris elus teeksin. Ma võin ju vanduda, et ma ei lõhu ühtegi taldrikut mitte kunagi, aga võibolla olen ma sellises olukorras, et hakkan lõhkuma,» arutles ta.