«Minu küsimus on lihtne - kas on veel kedagi, kes usub, et mees, kes magab ka teiste naistega, armastab siiski üht naist? Või on see mingi järjekordne muinasjutt, mida mehed räägivad elukaaslastele, kellest nad mingil lollil põhjusel lahku ei taha minna, kuid kellest neile ühe ja ainsa naisena ei piisa?» küsib naine Perekeskus Sina ja Mina nõustamiskeskkonnas.
Naine küsib: kuidas saab korduvalt petnud mees väita, et armastab oma naist?
Vastab psühholoog, Gordoni perekooli koolitaja Kaidi Kiis:
«Armastus ja truudus on mõisted, mille olemuse üle on filosofeeritud aastasadu. Ka selle üle, et kui seksitakse teiste inimestega, siis kas on võimalik, et neid ei armastata, vaid ikka on kusagil hoopis see keegi eriline, keda kõigele vaatamata armastatakse. Ja ühest vastust ei ole ikkagi.
See, milleni ollakse tänapäeval jõutud, on teadmine, et armastus, kuid eriti truudus, on n-ö kokkuleppelised kontseptsioonid. Meie, inimesed, oleme mingil hetkel kokku leppinud, et kui on selline ja selline käitumine, siis mees armastab naist ja kui on nii ja nii, siis on mees truu. Ja oleme ka kokku leppinud millalgi ja n-ö pärandanud edasi teadmise, et kui mees ei ole truu, siis ta ei armasta naist, kellele ta peaks olema truu. Kuid keegi ei saa 100-protsendilise kindlusega öelda, et reaalses maailmas ei võiks vastupidi olla.
Elu on näidanud, et tõesti võib olla nii, et mees elab koos naisega, keda tõesti väga ja väga armastab, kuid samal ajal on tal seksuaalsuhted erinevate naistega. See võib ühelt poolt tuleneda sellest, et inimeste käsitlus truudusest on erinev. Näiteks võib naise jaoks truudus tähendada monogaamset seksuaalpartnerlust, kuid mehe jaoks võib olla truuduse murdmisega tegemist siis, kui seksib teiste naistega teatud asendites või kohtades, või kui on armunud. Sama kehtib ka naiste puhul. Näiteks olen oma vastuvõtul kokku puutunud naistega, kes ütlevad, et nad ei murra truudust, sest nad ei suudle teist meest suule ja ei ole oraalses vahekorras. Teiseks või lisategurina võib arvesse tulla ka see, et seksuaalne rahuldatus on paljude teooriate kohaselt üks inimese baasvajadusi. Ja see, mis võib rahuldada (vahendid, poosid, kohad), võib partnerite jaoks olla väga erinev. Näiteks olen kohanud nii naisi kui mehi, kes väga armastavad oma partnerit, kuid on vahekorras teistega, sest neid nt rahuldab anaalseks või oraalseks või soovivad midagi muud sellist, mida kas ei julge oma partnerilt paluda või on kunagi märku andnud ja saanud aru, et see on partneri jaoks vastuvõtmatu. Tihtipeale jõutakse teiste seksuaalsuheteni, sest värskus püsisuhte seksuaalelust on kadunud. Sest näiteks ollakse alati samas kohas, samal viisil - kõik käib justkui ühe ja sama stsenaariumi kohaselt. Ja siis võib olla nii, et kui muul viisil ei osata olukorraga toime tulla, leitaksegi vaheldust mujalt.
Kui naine leiab, et mees magab teistega, kuid ütleb, et armastab endiselt naist, siis on minu soovitus omavahel rahulikult rääkida ja ka ise toimunu üle asjalikult ning rahulikult mõelda. Näiteks mõelda ja arutleda koos, mis on kummagi jaoks truudus. Mis on armastus. Ja mõista, millest tuleb see, et partner vajab paralleelselt seksuaalsuhteid teistega. Kui selgub, et arusaamad truudusest on kardinaalselt erinevad ja/või et see, mis mehe seksuaalseid vajadusi täielikult rahuldab, on naisele absoluutselt vastuvõetamatu, siis tasub naisel mõelda esmalt enda peale, mitte mehe muutmisele. Näiteks tasub endalt küsida, et nüüd kus ma tean, mida mu mees vajab ja tahab, millised on tema väärtused ja arusaamad ning need kõik on minu jaoks vastuvõetamatud, siis kas ma jaksan/tahan/suudan sellises püsisuhtes olla? Mida selline suhe minult võtab/nõuab/mida kaotan? Mida selline suhe mulle anda võiks? Mida annab ja mida kaotan sellega kui läheme lahku?
Sisukat mõtlemist teile, sest enda ja oma vajaduste eest hoolitsemine on midagi, mida kõige rohkem ja paremini saame ikka ise teha.»