/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2018/01/15/7485605t1hc8f7.jpg)
Kas teadsid, et üks paastudieedi fännidest on näitleja Benedict Cumberbatch? Peale selle on paastudieedil teaduslikult tõestatud kasutegurid. Mida see dieet endast kujutab?
Mis on paastudieet?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõni nimetab seda dieeti ka 5-2 dieediks ehk viis päeva normaalset toitumiskava ja kaks päeva paastu, vahendab Time.
Teadlaste hinnangul söövad või näksivad inimesed peaaegu iga tunni tagant midagi, kuid evolutsioonilisest perspektiivist ei ole inimesed ja loomad loodud nii toituma. Näiteks 2010. aastal tehtud katses selgus, et kui ülekaalulised inimesed paastusid nädalas kaks päeva kuue kuu jooksul, siis nad võtsid maha kuus kilo. Samal ajal, kui teine katserühm, kes pidas traditsioonilisemat dieeti, kaotas vähem. Miks nii?
Teadlaste sõnul tuleb see sellest, et kuna keha konverteerib toidu glükogeeniks ehk energiavaruks, kaotab inimese maks paastudes energiavarusid ja keha hakkab kasutama energiat, mis asub rasvarakkudes. Lisaks kiiremale rasvapõletusele seostatakse paastudieeti ka Alzheimeri, Parkinsoni ja insuldi ennetamisega.