Nelgipuu õienupud sisaldavad eeterlikke õlisid, millest tähtsaim on eugenool. See on tugevalt lõhnav, soojendav ja ergastav vürts, korraga nii magus, mõru ja kibe. Kagu-Aasias on teda tuhandeid aastaid kasutatud kõikide haiguste raviks.
Arheoloogiliste leidude põhjal on leitud, et vürtsnelki tundsid juba Egiptuse vaaraod. Hiina vanades tekstides on mainitud nelki juba Han-dünastia ajast (206 -220 a eKr).
Euroopasse toodi nelk arvatavasti IV sajandil. Üldlevinud oli ja on praegugi nelgi kasutamine hingeõhu värskendajana ja hambavalu leevendajana. Roomlased tundsid kunsti kaotada nelgiga veinijoomisest tekkinud pea- ja kõhuvalu.
Vürtsnelki on peetud ja peetakse ka armurohuks: nelk suurendab sugutungi, sellel on ergutav toime, ta aitab ravida impotentsust ja frigiidsust.
IX sajandil hakati nelki enam hindama ka maitseainena, eriti kloostrites, kust ta levis rikaste majapidamisse. Keskajal üritati nelgi närimisega päästa end katkust, seda soovitati kõhuvalu, iivelduse, mürgituste ja külmavärinate korral.
Kasutamine tervise turgutamisel
Kolonistidest arstid kasutasid veel eelmise sajandi 30ndatel aastatel nelki enne operatsioone käte puhastamiseks, ka mädaste ja põletikuliste haavade desinfitseerimiseks.
Praeguseks on nelgiõli farmakoloogilisi toimeid palju uuritud ja huvi selle taime vastu kasvab. Nelgi eeterlik õli koosneb komponentidest, mis kõik on antiseptilised, antibakteriaalsed ja parasiite tõrjuvate omadustega. Need aitavad eemal hoida viirus-, bakter- ja seeninfektsioone ning ajavad välja parasiite. Eugenoolil on tugev põletikuvastane toime. See mõjub seedetraktile rahustavalt, võitleb kõhupuhituse ja gaasidega, puhastab maksa, põrna ja nahka. Sisaldab ka loodusliku aspiriini taolisi ühendeid ja antioksüdante, C-vitamiini, oomega 3-rasvhappeid, kaltsiumi, magneesiumi, mangaani ja on kiudainete allikas.