Neli erinevust, mis näitab, kuidas monogaamia viiekümne aastaga muutunud on

Foto: Panther Media/Scanpix

Kui meie vanaemad elasid ühiskonnas, kus lahutus oli patt ja häbiasi ning tihtipeale elati kogu elu ühe partneriga, siis tänapäeval on asjalood muutunud. Monogaamia on endiselt au sees, kuid selle tähendus on paljugi muutunud.

1. Me aktsepteerime, et monogaamia ei tähenda tingimata terve elu kestvat kooselu. Üks suurimaid võite naissoole oli see, et tekkis võimalus lahutada ja mitte elada terve elu koos inimesega, keda enam ei armastata, kirjutab Hello Giggles. Olgugi, et abielludes või õnnelikus suhtes olles ei mõtle keegi kogu aeg lahku minemisele, siis sellegi poolest on igati loomulik, et vahel suhted lõppevad ning see pole maailma lõpp.
2. Monogaamsus ei tähenda ka, et ollakse abielus. Aina enam inimesi valib vabaabielu tee, kuid see ei tähenda, et nad ei ole üksteisele truud ega monogaamsed. Uuringud näitavad, et näiteks võrreldes 60-ndate aastatega on inimesed palju monogaamsemad ja vaatamata sellele, kas nad on abielus või mitte.
3. Monogaamsus on valik, mitte reegel. Kuna monogaamsus ei pruugi kõigile sobida, on see ka igaühe enda valik. Pealegi paljud teadlased väidavad, et inimene polegi monogaamseks loodud, kuna juba ajalooliselt on nii meestel kui naistel olnud armukesi ja kõrvalsuhteid, mis käisid isegi iagpäeva elu juurde. 
4. Monogaamsus sõltub partnerist. Tänapäeval ei ole kohustus oma seksuaalsust defineerida ning samamoodi oleneb suhte iseloom suuresti sellest, millised on inimesed. Mõnes suhtes on soov olla monogaamne, mõnes jällegi on partneritel kokkulepe, et võib aega veeta ka teiste inimestega jne.