Täna kirjutab meile oma pihtimuse Piret, kes otsustas suhtlemisportaalis eksperimendi läbi viia.
Hingelt ära: kuidas mind trofeenaiseks võtta taheti
8. jaanuar 2018, 10:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta lõpu lähenedes mõtlesin, et tahan proovida miskit uut. Otsustasin, et katsetan ka portaalimaailma. Tegin konto valmis ja hakkasin pilte sirvima. Leidsin sealt paar koolikaaslast ja isegi neid inimesi, kes mujal sotsiaalmeedias armastavaid perepilte postitavad.
Alguses olin paar päeva pildita ja valisin välja mehe, kes mulle pildil tundus sümpaatne. Teise valisin ilma pildita, sest mulle meeldis ta iseloomustus ning isegi portaalikalkulaator näitas meie üldsobivuseks üle 90 protsendi.
Mõne aja pärast potsatas mu postkasti kiri küsimusega, et miks mul pilti üleval pole. Vastasin, et olen uus ja uurin alles tutvusmaastikku. Seejärel sain uue kirja, et ma olevat pervert, kellel on midagi varjata. See lause ajas mind naerma.
Paari päeva pärast otsustasin pildi lisada. Nüüd muutus kirjade sisu. Mõni oli teinud copy paste, kus kirjutas pikalt, millist naist otsib ja mis tema plussid on. Suurem osa kirju koosnes ainult ühest lausest, näiteks «kuidas läheb», «saame kokku» või «anna telefoninumber».
Ühe mehega jutt sujus ja kuna ta oli pärit minu kodukohast, siis juba pärast paaripäevast virtuaalsuhtlust saime kokku. Oli väga meeldiv mees ja üllatusena tuli see, et ta kutsus mind juba järgmisel päeval toimuvale tööalasele üritusele.
Spontaanne ja julge nagu olen, läksingi. Üritusel tutvustas mind teistele töökaaslastele ja meil oli tõesti tore.
Õhtu lõppedes tabas mind uus üllatus, kui saabus tõehetk. Nimelt mees tunnistas, et tahab mind trofeenaiseks. Tal olevat naine kodus olemas, kuid ta on nii kole, et väljas käia ei saa. Ma polnud kunagi midagi sellist veel kuulnud, äkitselt olin hoopis mina ise sattunud trofeenaiste kataloogitüdrukuks. Vastasin kindla «Ei, mulle nii ei sobi» ja seadsin sammud koju. Pärast seda õhtut pole me suhelnud. See mees sai minult plusspunktid aususe eest, kuid selline mõttemaailm ei ühildu minu omaga.
Ma sain aru, et see portaalitamine pole minu jaoks, kuna see võtab nii palju energiat ja on päris suur mälutrenn, et kellega millest juba olen rääkinud ja kes midagi ise rääkis. Minu eksperiment kestis kaks nädalat. Usun, et on täitsa võimalik sealt oma prints leida, kuid see vajab ikka pühendumist ja otsimist ehk on nagu täiskohaga töö.
Praegu suhtlen edasi ainult selle mehega, kes oli pildita ja lisaks koolikaaslasega. Kohtunud veel «pildita mehega» pole, kuna ta ei ela Eestis. Eks paistab, milline on tegelikkus, kui reaalselt näeme.
Lõppkokkuvõttes võib öelda, et huumorit ja uusi kogemusi portaalist kindlasti saab. Arvestada tuleb, et igaühel on omad ootused ja elukogemused. Tasub olla avatud meele ja südamega.
Julget pealehakkamist kõigile, sest kui miskit muud ei juhtu, siis õpetunni saab kindlasti ja elu on ka palju põnevam.
Kirjuta meile oma lugu aadressil sobranna@postimees.ee, pane märksõnaks «Hingelt ära» ja iga avaldatud loo eest maksame honorari 30 eurot kätte.