11 asja, mida naised 1920ndatel teha ei saanud

New York, 1920ndad Foto: AKG / Scanpix

Mõnikord võime me unustada, kui kaugele oleme me tulnud ning et alles hiljuti polnud naistel praktiliselt üldse õigusi.

Vaatame MSNi abiga ajaloos tagasi ning meenutame, milliseid asju ei võinud või saanud naised ligi sada aastat tagasi veel teha.

Neil ei tohtinud olla oma passi

1920ndatel polnud probleemi passi taotlemisega – kui sa olid mees. Naiste passitaotlus võidi Ameerika Ühendriikides tagasi lükata tuginedes sellel, mis nime nad kasutasid või kui nende abikaasale juba oli pass väljastatud. Vallalised naised võisid passi nõutada oma neiupõlvenime kasutades, kuid abielunaised said ühise passi abikaasaga, kuhu nende endi nime asemel kirjutati «(mehe nimi) abikaasa».

Kanda, mida nad soovisid

Kuigi 1920ndatel tegid ilma flapper’id, kes tõid moodi põlvedeni kleidid ja bob-soengud, pidid paljud ameerika naised siiski riietuma teatud piiranguid järgides. Carmeli linnas Californias ei tohtinud kanda naised kontsakingi, Utah’s aga trahviti naisi liiga lühikeste seelikute kandmise eest.

Teatud töökohtadel töötada

Esimese maailmasõja ajal sisenes tööturule suur hulk naisi ning rahuaeg 1920ndatel ei vähendanud töötavate naiste hulka. Ometi oli paigas palju regulatsioone, mis nimetasid mitmed ametid naiste jaoks liiga ohtlikuks ning Ohios ei tohtinud naised töötada kohtadel, kus mehed oleksid võinud «negatiivselt naiste käitumist mõjutada» (taksojuhid, bowlingusaalide töötajad).

Mittekodanikuga abielludes oma kodakondsust säilitada

Õige partneri leidmine ja abiellumine on niigi juba paras väljakutse, kuid Ameerika naised, kes abiellusid mitteameeriklasega ajavahemikus 1907-1922, jäid veelgi enam hätta. Mittekodanikuga abielludes kaotasid nad automaatselt kodakondsuse. Esialgu ei pannudki enamik neist muutust tähele, kuid maailmasõja saabudes pidid paljud neist naistest end arvele võtma kui «vaenlaste liitlased». Asi muutus aastal 1922 uue seaduse vastuvõtmisega.

Kasutada täiel määral oma juurakraadi

Kui naised võitsid õiguse hääletada, muutus nii paljutki. Lõpuks said naised ka õiguse läbida juristieksamid ning praktiseerida juristina. Samas keeldusid paljud advokaadibürood naisi palkamast ning kui nad seda tegidki, ei lubatud naisi kohtusse kliente esindama.

Öötööd teha

Veel üks viis, kuidas naisi «kaitsta» taheti, oli öötöö keeld. New Yorkis ei tohtinud naised töötada ettekandjatena pärast kella kümmet õhtul.

Vetsus käia

Kuigi avalikud tualetid olid juba enne 1920ndaid kahe soo jaoks märgistatud, siis alles 1927. aastal muutusid tualetid ametlikult eristatuks. Kahjuks olid selle ajastu tualetid ehitatud meeste vajadusi silmas pidades, kuna enamik naisi töötas ikka veel kodus, mis tähendas ka, et uusi hooneid ehitades ei olnud naiste tualettruume just üleliia. Vähem tualette tähendas naiste jaoks pikemat rännakut, et üldse WC leida ning mõnel juhul suisa keelduti neid koolidesse või ametipostidele vastu võtmast, kuna majas lihtsalt polnud piisavalt tualette.

Rasedana tööl käia

Kuna töötavatele emadele ja rasedatele suunatud kaitsvad seadused võeti vastu alles 1978, siis leidsid paljud rasedad naised end 1920ndatel töötuna. Paljud tööandjad pidasid rasedust haiguseks ning vallandasid naised, tuues põhjenduseks tööviljakuse languse. Seega pidid paljud naised oma rasedust võimalikult kaua varjama.

Militaarvallas töötada

Kuigi maailmasõdade ajal olid paljud naised panustanud, et sõjas aidata, ei olnud nad ametlikult veteranid. See muutus alles aastal 1948, kui naised said ametlikult sõjaväkke astuda ning ka hiljem riigipoolset tuge nõuda.

Vihata kodutöid

1920ndatel tuli turule palju elektrilisi koduabilisi, mis aitasid naistel majapidamist korras hoida. Seega vähenes ka aeg, mis nad pidid kodutöödele kulutama. Sellest hoolimata näitavad toonased uuringud, et naised kulutasid nädalas 35 tundi kodutööde tegemisele. Lisaks eeldati, et naised armastavad koduperenaiseks olemist, ajakirjad olid täis nõuandeveerge ning nende naiste edulugusid, kes olid karjäärist loobunud, et end kodule pühendada.

Vandemeestekogus osaleda

Ameerikas said naised õiguse hääletada 18. augustil 1920, kuid läks aastakümneid, kui kõik naised said sama õiguse ning veelgi kauem, et nad tohiksid vandemeestekogus osaleda. Kõige viimasena anti see õigus naistele Mississippis aastal 1968.