Elus Fondi jõulutoetus läks naisele, kellele mees narivoodi peale tõmbas

Foto: Vida Press

MTÜ Elus Fond kinkis jõulutoetuse kahe lapse emale, kelle kirja Sõbrannas avaldame. Kirja detaile on muudetud, et naise isik ja olukord ei oleks otseselt äratuntavad ning et tal oleks tagatud rahu edasises elus.

Nägin üleskutset, et otsite perekonda, kellele kinkida jõulutoetus. Mina annaksin ennast ülesse. Juba sellepärast, et kirjutada enda juhtumist ning kui sellega saaksin veenda nii mõndagi naist tegema elus pöörde, nagu mina tegin.

Jah, mul oli perekond, aga see ei toiminud. Mitu kuud tagasi astusin ma välja 16 aastat kestnud suhtest, mis halvas mind nii vaimselt kui füüsiliselt. Mul on kaks last, 7-aastane 10-aastane. Armusin endast vanemasse mehesse, kellel oli piisavalt elukogemust. Suhtes oli alguses nii tõuse kui mõõnasid. Arvasin, et ajaga need muutuvad, aga ainult süvenesid. Minu elukaaslane oli/on alkohoolik, millest ma kohe aru ei saanud. Alkohol andis suure tõuke, et purustada meie suhe. Sellega mitte toime tulemine muutis elukaaslase jõhkardiks. Tema probleemid said minu probleemideks, mida mina kanda ei jõudnud. Tekkisid esimesed füüsiliselt haiget tegemised ja lõppes vaimse terroriseerimisega. Ta viis mind nii kaugele, et ma ei tahtnud enam elada. Ma ei näinud enam väljapääsu suhet lõpetada. 

Mul käis «klõps» läbi ja sain aru et ma olen palju enamat väärt. Hakkasin ennast «kasvatama». Lugesin toetavaid raamatuid, hakkasin loengutel käima, inimestega suhtlema. See oli minu eelis, et ma tugevnesin mürgitava suhte ajal eesmärgiga saada piisavalt tugevaks, et suhtest lahkuda.

Elukaaslane ja laste isa oli kontrolliv ja armukade. Pidin taluma alandusi ja mõnitusi. Mul oli ka tagasilangusi, aga ikka rühkisin edasi, et näha maailma, mis ümbritses mind väljaspool sõltuvussuhet. 

Sel suvel sai mul karikas täis, kui ta alkoholijoobes kukutas mulle ja lapsele narivoodi peale. Siis sain aru, et kas nüüd või mitte kunagi. Ütlesin lastele, et pakime oma kotid ja võtame esmavajalikud asjad. Läksime ja enam tagasi ei pöördunud.

Oleme mitu kuud elanud lastega iseseisvat elu. Väga raske oli alustada tühjalt lehelt uuesti - nagu arvuti oleks teinud restardi ning kogu tekst läks kaduma. Ma olen saanud tagasi rahuolu ja kindlustunde. Kuigi palju on vaja veel enda kallal tööd teha, et unustada minevikuvalu. Aga ma tulin ära ja ma ei suuda uskuda, et tegin seda minuti pealt. Olen nii rahul. Ma olen sõltumatu!