Siis aga saabus koos suvega seisak, mis kestis pool aastat. Ja nüüd, viimaste pühadega, kui tuju on hea ja palju lähedasi vaja külastada, olen juba mõned kilod juurde võtnud. Ei, ma ei õgi öösiti salaja köögis, kui teised magavad, aga ma söön järjest tühjaks iga kartulikrõpsupaki, mis mu lähedal avatakse. Ma tõstan jõululauas endale kaks korda praekapsast juurde ja pean piparkoogikausi peitma kapiotsa, et see mul kogu aeg nina all ei oleks. Ma olen toidusõltlane ja keset lõputuid ahvatlusi lõpuks ikka murdun.
Ma kardan kõige rohkem iseennast. Et leian kaalult mõne juurde tulnud grammi, saadan kõik kuradile ja tellin kolm pitsat. See on minu puhul täiesti võimalik ja nõuab väga palju enesekontrolli, et endale selgeks teha, et ma pole läbi kukkunud. Ma olen olnud tubli, ma võtsin aastaga 30 kilo alla, isegi kui mõned nüüd juurde tulid. Ma saan oma treeningplatoost üle ja sunnin ennast sööma kolm korda päevas liha ja köögivilju. Ja pitsa, täpselt nagu kõige suurem pakk krõpse või hangunud rasvatükkidega öine hakklihakaste, on tegelikult väga rõve. See ei ole maitsev ja pärast on kaks päeva paha olla. Liiga täis kõht on väga rõve. Elus on ilusamaid asju.
Ehk olekski kasulik need endale uuesti üle korrata. Eile õhtul, kui trenni jalutasin ja tõesti üldse sinna läbi vihmase linna minna ei tahtnud, loetlesin neid endale nagu mantra. Ma saan lõpuks osta tavalisi riideid ja ei pea poes häbiga paksude osakonnas käima. Ma mahun lennukiistmetesse ja ei valgu üle käsitoe naabri poolele. Ma jaksan käia trepist ja seksida. Ma ei pea enam leiutama nõmedaid vabandusi, kui kutsutakse randa ja spaasse. Ma ei higista tavalise kõndimise peale loiku. Ma saan käia sõpradega õhtust söömas ja süüa seltskonnas ilma suuremate piinadeta ühe normaalse portsu.
Ma kontrollin ennast ja toitumishäiret, mis on mind terve elu kontrollinud. Ja mis põhiline, ma ei vihka enam ennast. Ei oma pead, mis teeb minu otsuseid, ega peegelpilti, mis ei ole küll veel kaugeltki ideaalne, aga mida ma suudan juba vaadata. Enamjaolt isegi naeratades.
Saada meile oma pihtimus aadressil sobranna@postimees.ee, pane märksõnaks «Hingelt ära» ja maksame iga avaldatud loo eest honorari 30 eurot kätte.