E, 30.01.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Psühholoog suurperede õppetundidest: lapsed ei tohi tunda end kõrvalejäetuna

Dagmar Lamp
, Sõbranna.ee juhataja
Psühholoog suurperede õppetundidest: lapsed ei tohi tunda end kõrvalejäetuna
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Foto: PantherMedia / Scanpix

Enne pühi seisavad lasterikkad pered tihti majandusliku väljakutse eest. Psühholoogid tuletavad meile meelde, et kinkide soetamisel asemel on tunduvalt olulisem perega koos aega veeta. Aeg, mida veedetakse koos piparkooke tehes või koos jõuluteed juues, on palju suurema emotsionaalsema väärtusega kui see üürike rõõm, mis saadakse materiaalse kingituse puhul.

Psühholoog Marianne Saardi sõnul on lasterikaste peredega seotud stereotüübid tihti seotud materiaalsete väärtustega. Näiteks saavad nooremad lapsed endale enamasti vanemate laste kasutatud asjad või on perel vähem rahalisi võimalusi lapsi hobidega tegelema suunata. «Sellepoolest on sellistes peredes väga tugevad vaimsed väärtused nagu üksteisega arvestamine, toetamine ning ühtekuuluvustunne,» ütleb Saard.

Psühholoogi sõnul on lasterikaste perede puhul eriti oluline, et lapsed õpiksid üksteist aitama ning vanemad lapsed oskaksid märgata nooremate õdede-vendade tegemisi ja juhendaksid neid. Tahes-tahtmata on vanematel vajalik tähelepanu jaotada rohkemate laste vahel ja seega on vanemate laste kaasabi oluline kogu pere harmooniliste suhete loomisel. Samuti aitab see vanematele lastele varakult õpetada kohusetunnet. «Lapsevanemate jaoks on oluline luua peres ühtekuuluvustunne, et ükski lastest ennast kõrvalejäetuna ei tunneks,» lausus Saard.

Saard tunnistab, et suurtest peredest pärit laste ja hiljem täiskasvanute puhul tuleb tihti esile,  et nad oskavad teiste vajaduste ja soovidega hästi arvestada. «Tihti oskavad sellised inimesed hästi uutes seltskondades ja kollektiivides kohaneda ning heade suhete tekkimisele kaasa aidata. Hea emotsionaalse enesetunde ja vaimse ning füüsilise tervise oluliseks mõjutajaks on taju oma sotsiaalse toetuse olemasolu kohta. Kui teatakse, et kodus on alati ootamas suur toetav pere, siis on inimesed julgemad ja enesekindlamad oma ettevõtmistest ning ka üldiselt tervemad ja õnnelikumad,» tõi psühholoog esile.

Kuna materiaalsed ressursid võivad suurtes peredes olla piiratud, siis on eriti oluline lastele teadlikult näidata suure pere positiivseid väärtusi ja olemasolevat sotsiaalset kapitali. Saardi sõnul saab seda teha ühiste traditsioonide loomise kaudu. Need on peredele head pidepunktid, mida koos planeerida ja oodata ning mis alati tagavad, et pere kokku tuleb ning üksteise tegemistega kurssi viib. Need on väärtuslikud hetked, mida ühiselt meenutada ning ka tulevikuks ühiseid eesmärke seada.

Selleks, et näidata lasterikastele peredele oma tänulikkust rõõmustasid Balti riikide esindajad, Vilniuse linna sotsiaalkaitse keskus, MTÜ Lasterikaste Perede Liit, Läti heategevusorganisatsioon Ziedot.lv ja Liptoni meeskond jõuluajal 30 lasterikast pere Balti riikides – peresid külastas jõuluvana, kes koos lastega kaunistas jõulupuud ning tõi pere omavahel kokku.

Anastasia Pydyk, Vilniuse linna sotsiaalkaitse keskuse sotsiaalprogrammi koordinaatori sõnul oli sellise ettevõtmise peamiseks sihiks näidata tähelepanelikkust ning tuua pered taas kokku. «Selliste sündmuste puhul on oluline suhtlemine, kuna tänapäeval puudub paljudes peredes ühtehoidmine. Samuti pakuvad kingitused – nii materiaalsed kui mitte – rõõmu ning loovad pikaaegseid mälestusi, eriti pühade ajal,» ütles Pydyk.

Kümmet last kasvatav üksikisa väljendas oma rõõmu ettevõtmise üle. «Jõuluvana ei toonud mitte ainult kingitusi lastele, peamine oli siiski inimeste lahkus, mis liitis meid veel tugevamaks ühtseks perekonnaks. Kõige pisemad istusid jõulupuu juures kuni õhtu lõpuni ning ei lubanud mul jõulutulesid kustu panna,» lausus pereisa.

Pereisa sõnul on nad jõule alati rahulikult võtnud ning pole kunagi tundunud jõulupalavikku. «Suhtume jõuludesse teistmoodi, palju orgaanilisemalt. Mu naine tavatses öelda, et kiirustamisel ei ole mõtet, kõik juhtub omal ajal ja kohas. Tuleb lihtsalt kõike ise rahulikult võtta.»

Märksõnad
Tagasi üles