/nginx/o/2011/02/01/508390t1h95be.jpg)
Oxfordi ülikooli teadlaste sõnul tekib vähemalt nelja esimese elukuu jooksul rinnapiimaga toidetud lastel vähem käitumisprobleeme.
Rinnaga toidetud lastel tekib vähem käitumisprobleeme
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veidi üle 10 000 ema ja nende lapsi hõlmannud uuringu järgi võib see olla seotud rinnapiima koostisega. Teise võimalusena pakutakse välja, et rinnaga toitmine loob ema ja lapse vahel suurema sideme, kirjutab BBC.
Rinnaga toitmist seostatakse varasemast ka teiste positiivsete mõjudega beebidele, kaasa arvatud madalama nakkusriski ja väiksema riskiga hilisemas elus rasvunud olla.
Uuringu raames paluti emadel hinnata oma viieaastaste laste probleeme, kaasa arvatud ärevust ja klammerdumist, rahutust, valetamist ja varastamist. Kui beebina rinnaga toidetud lastest esines märke käitumisprobleemidest vaid 6 protsendil, siis ülejäänud laste hulgas oli vastav osakaal juba 16 protsenti.
Emad, kes toidavad oma lapsi rinnaga, kipuvad olema vanemad, parema hariduse ning parema sotsiaalmajandusliku taustaga, mis võib omakorda anda oma panuse sellesse, et just nende lastel on vähem käitumisprobleeme.
Kuid siiski selgus ka pärast selle faktori arvesse võtmist, et rinnapiimaasendajaga toidetud lastel on 30 protsenti suurem käitumisprobleemide väljakujunemise oht.
Uuringu läbiviimist juhtinud Maria Quigley Oxfordi ülikoolist märkis, et rinnapiim sisaldab suures koguses ühte teatud tüüpi rasvhapet, samuti ka kasvufaktoreid ja hormoone, mis on olulised aju ja närvisüsteemi arengus.
Samas pole tema sõnul teada, kas käitumisprobleemide tekkimise vastu aitab kõik see hea, mis sisaldub rinnapiimas, lapse ja ema vahel rinnaga toitmise ajal tekkiv side või hoopis rinnapiima haigustevastane toime - kuna rinnapiima saanud lapsed jäävad ka vähem haigeks, võib seegi mõjutada nende käitumist.