Arseen, kustutamata lubi ja pimsskivi habeme hõõrumiseks: kuidas on meeste iluarsenal aja jooksul muutunud?

Foto: StockSnap / CC0 Licence

Kui keskajal koosnes meeste iluhooldus parimal juhul korra kuus avalikus pesumajas, saunas või kohalikus järves põllutöödel kogunenud suurema mullakorra eemaldamisest, siis tänasel päeval kuuluvad meeste iluarsenali märksa põnevamad valikud nagu näiteks kortsudevastased kreemid, hooldavad küünelakid ja kehakoorijad. Üks oluline rutiin on säilinud aga läbi aegade: habeme eest hoolitsemine.

Iidsed ilutoimingud

Mehed on kosmeetikat vahelduva eduga kasutanud juba väga vanadest aegadest alates ning mehistest ilurituaalidest on juttu isegi Vanas Testamendis. Esmakordselt mainiti meeste ilurituaalne Vanas-Egiptuses, kus mehed kasutasid hoolsasti aloe verat, vannipiimasid, lõhna- ja muid õlisid, näiteks seesami- ja oliiviõli, ning tänapäeva mõistes silmapliiatsit, mis aitasid ühelt poolt nahka kõrbekuumuses kaitsta, aga teisalt ka välimust parandada ja kehalõhna varjata. Huultele, põskedele ja küüntele määrisid Egiptuse mehed punast ookrit.

Kuna Egiptuse preestrite sõnul olid kehakarvad häbiväärsed ja ebapuhtad, eemaldasid kuulekad mehed nii näo-, juukse- kui kehakarvad. Selleks kasutasid nad arseenist, tärklisest või kustutamata lubjast valmistatud depileerimiskreeme ja teravat pimsskivi. Õnneks lõppes kõva kiviga raseerimine aastal 3000 eKr, mil inimesed õppisid tootma vaske ning Egiptuses hakkasid levima esimesed vasest raseerijad.

Ka Roomas ning Kreekas elasid mehed habemevaba elu. Selleks külastasid nad igapäevaselt kas isiklikku või avalikku habemeajajat, kes nüri rauast raseerijaga nende nägusid nüsis. Et selline meetod meestele sageli lõikehaavasid tekitas, kasutasid nad nende ravimiseks segu ämblikuvõrkudest, õlist ja äädikast. Hilisemal ajal kitkusid rooma mehed Julius Caesari eeskujul habet pintsettidega ning riigi lõpusajanditel tuli moodi habe kui tõelise mehelikkuse sümbol.

Moodne mees

Möödunud sajandi alguses muutusid meeste seas populaarseks tagasilükatud juuksed ja sile nägu. Turule tekkis üha rohkem meestele suunatud kosmeetikatooteid ning mehed hakkasid taaskord oma välimuse eest rohkem hoolitsema. Lõkkele lõi lõhnaõlitööstus ning 1880. aastal müügile tulnud esimene koduseks kasutamiseks mõeldud raseerija muutus üha populaarsemaks.

1930. aastal tuli müügile esimene elektriline raseerija ning meeste elu oli igaveseks muutunud: enam ei pidanud silmitsi seisma lõikehaavade, sissekasvanud habemekarvade ega raseerimiskreemiga.

«Pardli turuletulek oli tõeline revolutsioon, sest see võimaldas meestel kodust lahkumata saada ülimalt nahalähedane tulemus,» tõdes Philips Eesti pardlite maaletooja Karmo Sahtel. Kuna elektripardel ei põhjusta nahaärritust, muutus see kiiresti miljonite meeste eelistatud habemeajamismeetodiks. «Tänased pardlid on varasemate mudelitega võrreldes veelgi mugavamad kasutada, tagavad ühtlaselt sileda tulemuse ega lase sisse lõigata,» kinnitas Sahtel.

«Moes on nii habemed kui sile nägu ning mehed hoolitsevad oma näo ja habemetervise eest üha enam, tehes karvakasvu valikuid pigem selle põhjal, mis nende näokujuga sobib kui ühiskonna normidest tulenevalt,» sõnas Philipsi esindaja. Et tagada hoolitsetud välimus, soovitab Sahtel kindlasti investeerida korralikku pardlisse. «Pardel on kõige mugavam, lihtsam ja kuulikindlam meetod kena näonaha saavutamiseks,» ütles Sahtel. «Seda vajab iga mees – habemik habeme piiramiseks ning habemetu soovitud tulemuse säilitamiseks.»