Iidsed ilutoimingud
Mehed on kosmeetikat vahelduva eduga kasutanud juba väga vanadest aegadest alates ning mehistest ilurituaalidest on juttu isegi Vanas Testamendis. Esmakordselt mainiti meeste ilurituaalne Vanas-Egiptuses, kus mehed kasutasid hoolsasti aloe verat, vannipiimasid, lõhna- ja muid õlisid, näiteks seesami- ja oliiviõli, ning tänapäeva mõistes silmapliiatsit, mis aitasid ühelt poolt nahka kõrbekuumuses kaitsta, aga teisalt ka välimust parandada ja kehalõhna varjata. Huultele, põskedele ja küüntele määrisid Egiptuse mehed punast ookrit.
Kuna Egiptuse preestrite sõnul olid kehakarvad häbiväärsed ja ebapuhtad, eemaldasid kuulekad mehed nii näo-, juukse- kui kehakarvad. Selleks kasutasid nad arseenist, tärklisest või kustutamata lubjast valmistatud depileerimiskreeme ja teravat pimsskivi. Õnneks lõppes kõva kiviga raseerimine aastal 3000 eKr, mil inimesed õppisid tootma vaske ning Egiptuses hakkasid levima esimesed vasest raseerijad.
Ka Roomas ning Kreekas elasid mehed habemevaba elu. Selleks külastasid nad igapäevaselt kas isiklikku või avalikku habemeajajat, kes nüri rauast raseerijaga nende nägusid nüsis. Et selline meetod meestele sageli lõikehaavasid tekitas, kasutasid nad nende ravimiseks segu ämblikuvõrkudest, õlist ja äädikast. Hilisemal ajal kitkusid rooma mehed Julius Caesari eeskujul habet pintsettidega ning riigi lõpusajanditel tuli moodi habe kui tõelise mehelikkuse sümbol.
Moodne mees
Möödunud sajandi alguses muutusid meeste seas populaarseks tagasilükatud juuksed ja sile nägu. Turule tekkis üha rohkem meestele suunatud kosmeetikatooteid ning mehed hakkasid taaskord oma välimuse eest rohkem hoolitsema. Lõkkele lõi lõhnaõlitööstus ning 1880. aastal müügile tulnud esimene koduseks kasutamiseks mõeldud raseerija muutus üha populaarsemaks.