Mis juhtub meie kehaga, kui me flirdime?

Hanna Kangro
, Sõbranna.ee reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PantherMedia/Scanpix

Flirt on psühholoogide hinnangul oluline sotsiaalne oskus. See on osa emotsionaalsest intelligentsusest, mis tagab selle, et oleme atraktiivsed ja konkurentsivõimelised just teiste silmis. 

Fliritdes muutub meie kehakeel, vahendab The List. Kui sa parasjagu flirdid kellegagi, ei pruugi sa seda isegi teadvustada. Flirtides peegeldame me ka üksteise tegevust. Seega, kui keegi katsub flirtimise käigus oma juukseid või kõrva, siis võib seda teha ka ta partner.

Üllataval kombel aeglustub flirtimise käigus ka meie ainevahetus, samas südamerütm kiireneb. Seda tunnet võib kirjeldada nähtusena nagu «liblikad kõhus». Paljud inimesed on flirtimisega ettevaatlikud, kuna kardavad äraütlemist, sellel on aga täitsa teaduslikult tõestatud põhjus. Nimelt meie aju aitab meile n-ö meelde tuletada, et tuleb olla ettevaatlik, kuna võib tulla tagasilöök. Ehk flirtimine on justkui varjatud tegevus, mis testib teist inimest ja «sondeerib pinda». 

Kõik teavad, et flirtides võib inimene hakata punastama. See tekib sellest, et näonaha all olevad veresooned laienevad. Kui inimene läheb flirtides näost punaseks, siis tähendab, et tal on partneri vastu seksuaalne tõmme. Teine levinud nähtus, mis võib flirtimisel tekkida, on peopesade higistamine. See on reaktsioon noradrenaliinile kehas, mis determineerib seda, kuidas välisele ärritajale vastata. Seega hirm ja atraktiivsus on omavahel tihedalt seotud.

Kuna flirtimine vabastab õnnehormoone, siis võib see tekitada ka sõltuvust. Seega paljud juba suhtes olevad inimesed flirdivad ka suhte kestel. Flirtimise ajal laienevad ka pupillid, mis on samuti märk sellest, et inimene mõjub teisele atraktiivselt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles