/nginx/o/2011/05/11/577080t1h0e1d.jpg)
Viimase paarikümne aastaga on Eestis tõusnud sünnitaja keskmine vanus, samuti kasvab nende laste hulk, kes sünnivad väljaspool abielu.
Naise sünnitusvanus jätkab tõusu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naised soovivad enne lapse saamist omandada hariduse ja alustada töötamist, seetõttu lükkub laste saamine edasi ja esimene laps saadakse järjest sagedamini kahekümnendate eluaastate lõpus ja hiljem, kirjutab Statistikaameti analüütik Jaana Rahno statistikablogis.
2010. aastal oli ema keskmine vanus esimese lapse sünnil 26,30 aastat. Ema keskmine vanus lapse sünnil olenemata sünnijärjekorrast oli 29,34 aastat.
Ema keskmine vanus lapse sünnil on pidevalt tõusnud alates 1990. aastate algusest. Teiste Euroopa riikide põhjal võib järeldada, et see näitaja jätkab tõusu, sest mitmes riigis on ema keskmine vanus lapse sünnil üle 30 aasta. Soomes oli 2009. aastal ema keskmine vanus lapse sünnil 30,12 aastat ja Rootsis 30,69.
Keskmiselt kõige vanemad sünnitajad on aga Liechtensteinis ja Iirimaal (vastavalt 31,26 ja 31,22 aastat).
Üle poole lastest sünnib väljaspool abielu
Eestis on vabaabielu väga populaarne kooseluvorm ja seetõttu on sündinud laste vanemad sagedamini vabaabielus kui registreeritud abielus.
Mullu sündis vaid 41 protsenti lastest abielus vanematele. Veel väiksem on abielust sündinud laste osatähtsus Islandil, kus 2009. aastal sündis 36 protsenti lastest registreeritud abielus vanematele.
Eestis on abielust sündinud laste osatähtsus aastatega kogu aeg vähenenud, ehkki viimasel kolmel aastal on näitaja stabiliseerunud ja edasist langust pole toimunud.
«Kas lapsed sünnivad ametlikult registreeritud abielust või mitte, sõltub kooselude registreerimise populaarsusest. Kuigi mood pulmi korraldada muutub vahel populaarsemaks, on üldine trend kogu maailmas, et ametlikku kooselu registreerimist peetakse järjest vähemtähtsaks. See ei pea ilmtingimata tähendama, et kooselu, lapsed ja suhted on inimeste jaoks vähemtähtsad,» kommenteeris Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika teadur Mare Ainsaar Postimees.ee'le.