Uuring: eestlased jagavad lahke käega internetiarmukestele delikaatseid isikuandmeid

Foto: PA Pictures / Scanpix

Räägitakse, et armastus on pime, ning see on absoluutne tõde, kui kõne all on kasutajad, kes internetis tutvudes annavad välja viimase kui üksikasja, lootuses partnerit veenda. 

Kaspersky Labi uuring näitab, et liigne informatsiooni jagamine tutvumissaitidel võib põhjustada soovimatuid tagajärgi, avades uksed mitte üksnes kohtingutele, vaid ka kelmidele. Üks kümnendik (13 protsenti) internetitutvuste teenuste kasutajatest tunnistas üles, et jagavad potentsiaalsetele kandidaatidele isikuteavet juba paar minutit või tundi peale tutvumist, millega seavad end ohtu.

Esmapilgul võib see tunduda süütu potentsiaalse partneri meelitamisena, sestap jagavad kasutajad pikemalt mõtlemata vabalt isikuteavet ning lisaks teevad mitmed selle avalikult kättesaadavaks enda kasutajakontodel. Neljandik (25 protsenti) vastajatest tunnistas, et avaldasid oma täisnimed tutvumissaidil; iga kümnes avaldas oma koduaadressi või teavet enda töökohast või äriliselt olulist informatsiooni. Samasugune kasutajate osa avaldas oma profiilis avameelseid pilte, paljastades end palju rohkem, kui tundub.

Baltimaade internetikasutajate küsitlus näitas, et peaaegu kolm neljandikku (70 protsenti) eestimaalastest on väga mures nende sotsiaalvõrgustike kasutajakontole ligipääsu potentsiaalse varastamise pärast. Ülejäänud vastajate osa jaoks ei ole see oht muretsemise põhjuseks. Paradoksaalne on see, et muredele vaatamata ei usu 26 protsenti eestimaalastest, et nad võivad saada küberkurjategijate ohvriks.

Lisaks jagavad kasutajad rõõmuga teavet neile, kellega nad said kokku online-tutvuste keskkondades – 16 protsenti räägib isikuteabest enda kohta ning üks kümnendik teeb seda juba paar minutit või tundi pärast tutvumist. 15 protsenti avab enda kohta kahjustavat informatsiooni, aga 14 protsenti kasutajatest saadab potentsiaalsetele kandidaatidele avameelsed või isiklikud pildid. Kui selline informatsioon satub kelmide kätte, saab seda kasutada ohvrite kasutajakontodele ja seadmetele ligipääsemiseks või šantaažiks, nõudes oma ohvrite käest raha.

Ohtlikud internetiarmukesed

Internetiarmukesed on samuti ka aktiivsed internetikasutajad ning seoses vajadusega jagada isikuteabe suuremat mahtu saavad nad sagedamini avatuks küberohtudele. Uuring näitas, et 41 protsenti kasutajatest, kes kasutab online-tutvuste saite, puutus kokku erinevate küberjuhtumitega, näiteks kasutajakonto häkkimine või viirused-väljapressijad, võrreldes 20 protsendi kasutajatega, kes ei kasuta online-tutvuste saite. Nõnda on online-tutvujad haavatavamad ohtudele.

See on põhjus muretsemiseks veebikasutajatele, kes tutvuvad internetis. 63 protsenti on mures, et nende seade saab nakatatud viirusega, aga 61 protsenti kasutajatest on mures, et nende andmeid võidakse häkkida või varastada rakendusest või tutvumissaidilt. Imestavalt palju kasutajaid – 55 protsenti –, tutvudes veebis, elasid üle mingi intsidendi, olgu see oht online või offline.

Vaatamata kõikidele riskidele kasutavad internetiarmukesed üsna primitiivseid kaitsemeetodeid: vaid 21 protsenti kasutajatest ei anna tutvumiskeskkondadele ligipääsu isikuandmetele seadmes ning vaid 27 protsenti vastajatest kasutab andmekaitseprogramme. Aga Baltimaade kasutajad peavad end veidi paremini kaitstuks. 38 protsenti Eesti vastajatest tunnistas üles, et kasutavad andmekaitseprogramme kõikides enda seadmetes – nii isiklikes kui töö omades.

Internetikasutajate kübertundmise küsitluse tegi firma A.W.Olsen&Partners kompanii Kaspersky Labi tellimusel oktoobris 2017. Küsitlusest võtsid osa 1200 vastajat Lätist, Leedust ja Eestist.