Laksu andmine muudab lapse käitumise veelgi halvemaks

Linda Pärn
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vitsaga ei aja läbi.
Vitsaga ei aja läbi. Foto: Vida Press

Lapse kehaline karistamine on Eestis keelatud, kuid sellegipoolest pooldavad mõned vanemad väikest sakutamist lapse korrale kutsumiseks. Hiljutine Texase ja Virginia ülikoolide ühisuuring aga kinnitab: laksu andmisest pole lapse käitumise parandamiseks vähimatki kasu. 

Vastupidi - uuringus leiti, et pikas plaanis muudab kehaline karistamine lapse käitumise vaid halvemaks, edastab Emmede Klubi. Nimelt avastati, et lastel, kelle viiendaks eluaastaks olid vanemad distsiplineerimismeetodina kasutanud laksu andmist, esines kuue- kuni kaheksaaastasena rohkem käitumisprobleeme kui nn vitsata kasvanud lastel. Uuringus vaadeldi veidi enam kui 12 000 lapse andmeid. Arvesse võeti ka muude käitumisprobleeme soodustavate tegurite esinemine, näiteks vanemate haridustase, vanus, perekonna sotsiaalmajanduslik taust jms.

Seega on uurijate sõnul taas teaduslikult tõestatud, et kehaline karistamine ei ole efektiivne kasvatusmeetod. Ka varasemad uuringud on jõudnud samale järeldusele. Möödunud aastal leiti, et laksu andmine korrale kutsumiseks ei teeni oma eesmärki, sest ei paranda lapse käitumist lühikeses ega ka pikas plaanis enam, kui väärkohtlemise vabad korrale kutsumise meetodid. Samuti on mõned varasemad uuringud kinnitanud, et kehaline karistamine on seotud hilisema antisotsiaalne käitumise, vaimse tervise häirete tekke ja madalama kognitiivse võimekusega.

Uuring viidi läbi USA-s, kus laste kehaline karistamine ei ole seadusega keelatud ning ühe hiljutise küsitluse järgi pooldab tutistamist ja laksu andmist tervelt 65 protsenti vanemaist. Vähemalt 52 maailma riiki, nende seas Eesti, on aga kehalised karistused keelustanud.

Tagasi üles