Liina (37): «Kunagi nooruspõlves oli mu sõbrannal mingi meestuttav, kes käis talle pinda, et tema suurim unelm on see, kui kaks naist korraga ja vaheldumisi suhu võtavad. Kuna raha oli tol ajal alati vähe, siis olin asjaga nõus, sest minu jaoks polnud see isegi eriti seksakti moodi, vaid lihtsalt, noh, töö. Saime mõlemad 500 krooni, mis oli 90ndatel muidugi suur raha, praegu 30 euro pärast küll ei viitsiks suud lahtigi teha. Häbi senini ei tunne, kuigi kellelegi seda rääkima kohe ka ei torma. Ausalt öeldes olin selle kuni selle küsimuseni äragi unustanud, nii tähtsusetu episood minu elus.»
Terje (30): «Mulle makstud pole, aga olen ise maksnud – oma närvidega! Tegelikult muidugi on olnud partneriga selliseid reisid-üürid-taskuraha süsteeme, siis kuidagi tunnedki, et peaksid temaga ju seksima ka, isegi kui endal väga suurt isu pole – aga see pole kunagi olnud mingi suuline kokkulepe. Seda on küll olnud, et kallim annab üüri jaoks raha ja siis järgmise tüli ajal käratab poolkogemata, et mida sa mölised, ma olen selle enda arvates kinni maksnud, et sa mu hinge rahule jätaks.»
Eva (31): «Isiklik kogemus puudub, kuid mu tutvusringkonnas on naine, kes vanemaealiselt armukeselt saab pärast iga ühist ööd kingitusi (ehted, raamat, kinkekaart jms). Minu jaoks on see tasu teenuse eest. Niikaua, kuni tegemist on poolte kokkuleppega, lasku käia, aga kui asi on juba inimkaubandusega või sunnitud olukorraga, siis ei.»