:format(webp)/nginx/o/2017/09/15/7103661t1he148.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/09/15/7103661t1he148.jpg)
Tere, naised! Mina olengi keskmine Eesti mees. 35-aastane, töötan juhtival kohal ehitussektoris, spordi-, õlle-, ja kitarrimänguhuviline. Näinud olen kõike ja nüüdsest hakkan vastama teie küsimustele! Tahate teada, kas sõbrannaga grupiseksi tegemine oli hea idee ja miks peika lapsi ei taha? Palun väga, selleks ma siin olengi!
Tulin reedel koos sõbrannaga purjus peaga klubist koju, kus magas mu mees. Olime kõik ülevoolavas meeleolus ja kuidagi juhtus nii, et tegime kolmekesi grupiseksi. Kas see oli viga?
Loomulikult oli see viga! Oi appikene, miks sa mulle varem ei kirjutanud?! Tähendab, hea teada, et selliseid naisi ikka leidub, kindlasti oli teil kolmekesi külmal novembriööl palav ja niiske, aga oma suhte keerasid küll praegu pekki!
Ma olen juba sellest rääkinud, et mehed liigitavad naised kahte gruppi: need, kellega tõsiseid plaane pidada, ja need, kellega pärast klubiskäiku hullata. Nüüd oled sa kogu süsteemist teinud täieliku segapuntra, umbes nagu külmkapist banaanimaitselise kohupiimapasta ja vürtsikilufileed samasse kaussi kallates.
Sinu peamine probleem seisneb nüüd selles, et järgmine kord, kui oma kallimaga seksid, mõtleb ta sinu sõbranna peale, sest sellist asja juba meelest ei pühi. Ning ilmselt hakkab pikapeale tunduma, et tegelikult on kolmekesi ikka palju lõbusam kui omavahel mingit igavat misjonärirutiini nühkides. Järgneb see, et su mehe pilk hakkab kaugemalegi rändama, ütleme, et ka su teiste sõbrannade peale, siis juba suvaliste tädide tagumikele, ja kokkuvõttes võid sa pakkima hakata. Süüdistada on sul kedagi aga raske, sest ise sa käisid selle olukorra välja.
Noh, palju õnne, vähemalt võidavad vallalised Eesti kutid, kui sina ja su sõbrants pärast su suhte purunemist oma valu erinevates peoasutustes uputama hakkate.
Me räägime mehega juba pikemat aega sellest, millal lapsi saada. Mina saan aasta pärast 30 ja ei taha enam kaua oodata. Tema saab varsti juba 40, aga väidab kogu aeg, et me oleme veel liiga noored ja peaks veel ootama. Mida ta ometi ootab? Ma ei taha, et mu lastel oleks halli peaga vanake isaks.
Kuule, mina olen ka mõne aja, hea küll, viie aasta pärast nelikümmend ja ma ei kiirusta lastega kuskile. Jah, mu isal oli ka kahekümnendate alguses juba kaks poega olemas, aga see ei tähenda küll midagi. Tänapäeval lihtsalt saadakse hiljem täiskasvanuks ja ega enne täiskasvanuks saamist ei ole normaalne ju pätsi ka ahju panna.
Üks normaalne mees sõidab muidugi autoga, teenib tööl raha ja ütleb kodus viimase sõna, aga sellest hoolimata jääb ta alati hinges natuke lapseks. Saad aru, mul on täiskasvanud sõpru, kes tulevad töölt ja hakkavad mängima mudelautodega, nutiseadmetest, pleikarist, pillidest või jalgpallist ma ei räägigi!
Noh, ja selline laste tegemine ehmatabki meid ilmselt kõige rohkem seepärast, et kui sa saad lapse, ei tohiks vist enam laps olla. Peab olema – vabandage, kuni ma haigutan – vastutustundlik keskealine tüüp, kes ei lähe enam igal reedel välja, ei raiska oma raha suvalise autopedenduse peale ega võta spontaanset puhkust, et semudega Amsterdamis, noh, lollusi teha.
See kõik muidugi ei tähenda, et kui need lapsed ikkagi ootamatult tulevad, siis nendega hakkama ei saadaks. Normaalne mees saab kõigega hakkama. Mis ei tähenda, et sa peaks oma mehele selja taga beebi kaela valama, sest selliste hullude naistega ükski normaalne mees peret ei loo. Püüa parem anda natuke aega harjumiseks ja näita oma elukaaslasele, et eksisteerib elu ka koos järeltulijatega. Ja vannu talle kõigi maailma piiblite peal, et ka isad vahel seksivad ning joovad õlut.