Noorsoopolitseinik: üheskoos suudame rohkem!

Foto: Vida Press

Laste poolt toime pandavate korrarikkumiste ennetamine, menetlemine, tõkestamine ja avastamine ning laste õiguste kaitsmine oma pädevuse piires – selline on ühe noorsoopolitseiniku igapäevane töö, kirjutab Kaisa Nurm Lastekaitse Liidu ajakirjas Märka Last.

Karistamine – mis see on, mille eest, kus ja kes karistab? Loomulikult ei taha keegi saada karistatud ega kedagi karistada, aga sellegipoolest on kodus lastel omad reeglid ja karistused, kui mõnda reeglit rikutud. Näiteks on lapsed ise oma karistusena välja toonud koduaresti ja tahvelarvuti või telefoni keelu. Ühe noormehe jaoks oli kõige suuremaks karistuseks see, kui ta pidi oma õe tuba tolmuimejaga koristama.

Ka koolis kehtib kodukord, mida õpilased, õpetajad ja kogu koolipersonal täitma peavad. Nende rikkumisel on olemas koolipoolsed mõjutusvahendid, mida kool rakendada saab. Ühiskonnas kehtivad omad normid ja seadused. Normide vastu eksides vaadatakse meie poole halvustava pilguga. Seadust rikkudes järgneb aga politsei- või hoopis kohtupoolne karistus. Kuid politsei eesmärk ei ole karistamine vaid pigem probleemi lahendamine vestlemise ja suunamise teel nii, et laps oleks tulevikus ise motiveeritud teistmoodi käituma.

Mured ja probleemid, millega alaealised politsei vaatevälja jõuavad, on väga erinevad. Nendeks võivad olla alkoholi, narkootikumide ja tubaka tarvitamine või liiklusalased rikkumised nagu helkuri või kiivri puudumine. Samuti on probleemiks kodust ära jooksmised, kiusamine koolis, mis paraku tihti muutub füüsiliseks vägivallaks või kiusamiseks internetis.

Murettekitav on, et aina enam hakkavad lapsed üha nooremas eas õigusrikkumisi toime panema. Kui umbes nelja või viie aasta eest olid alkoholi esmatarvitajateks 13-15-aastased noored, siis nüüd me räägime 10-11-aastastest lastest, vahel isegi veel noorematest.

Oma töös lastele karistamisest rääkides alustangi reeglitest, seadustest ja ühiskonnas kehtivatest normidest. Laps peab eelkõige teadma, mis on keelatud tegu. On oluline, et noored saaksid aru, et keelatud teo eest peab rikkuja võtma ka vastutuse. See ei tähenda, et nad enda teo eest vastutavad rahatrahviga, vaid püüavad kannatanule tehtud teo heastada.

Lastega vesteldes jõuame tihti küsimuseni, et kas alla 14-aastastele lastele on kõik lubatud? Mõned arvavad, et siis tehakse vanematele trahvi, aga päris nii see ei ole. Ka alla 14-aastased lapsed peavad oma teo eest vastutama ning rikkumise heastama.

Alati on olnud üheks karistamise viisiks rahatrahv, kuid see pole lahendus. Tavaliselt on nende rikkumiste taga mingisugune suurem kompleksne probleem, mida politsei üksi lahendada ei suuda. Tänapäeval on kahjuks juba liigagi tavapäraseks saanud, et alaealise alkoholi tarvitamise põhjuseks on kodused mured, suhted vanematega, probleemid koolis või vanemate lahkuminek. Need lahkuminekud võivad täiskasvanute jaoks olla väikesed, kuid laste jaoks on need tähtsad ja suured mured.

Kuressaare politseijaoskond on Saare maakonnas käivitanud võrgustikud eri piirkondades. Ühte võrgustikku kuuluvad selle piirkonna inimesed, kes tegelevad lastega. Näiteks lastekaitsespetsialistid, koolide ja lasteaedade esindajad, noortekeskuse esindaja ja politseinikud.

Võrgustiku eesmärk on olla probleemi lahendamisel ühes infoväljas, et leida lapsele ja ka tema perele ühiselt kõige parem ja kiirem viis probleemi lahendamiseks.

Lahenduse leidmisel on olulisel kohal lapsevanemad ja nende koostöövalmidus erinevate asutuste esindajatega. Üheskoos töötades moodustatakse sünergia, millel on oma jõud!