/nginx/o/2011/05/10/575861t1h8168.jpg)
Kas oled kunagi avastanud end nägu krimpsutamas, vaadates neid lootusetuid «Eesti otsib superstaari» saates osalejaid, kel pole aimugi, et nad laulda ei oska? Kui nii, siis oled ilmselt väga empaatiline inimene, selgus värskest uuringust.
Miks on teiste piinlikkust valus pealt vaadata?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt leiti, et kellegi teise piinlikkuse kujutlemine mõjutab samu ajupiirkondi, mis reageerivad, kui tunned kaasa kellegi valule, vahendas Time.com.
Uuring lisab kinnitust seisukohale, mille järgi on füüsiline ja hingevalu seotud samade ajuosadega – arvatavasti sel põhjusel ütlemegi, et saime haiget, nii siis, kui meid maha jäetakse kui ka jalaluu murdmisel. Nüüd lisa jagatud traumade hulka juhtumid, kui pead nägema, kuidas keegi käib ringi tualettpaber jalanõu küljes.
Lisaks sellele, et tunneme teiste inimeste häbisse jäämisele kaasa nagu nende valulegi, leiti uuringus, et emotsioone kogeme me olenemata sellest, kas inimene on piinlikust olukorrast ise teadlik või mitte.
Saksamaal Soren Krachi eestvedamisel läbi viidud uuringus küsiti 480 naiselt ja 139 mehelt, kuidas nad tunneksid end kindlates häbistavates olukordades või teisi sarnastes situatsioonides nähes.
Näiteks kuulusid hinnatud juhtumite hulka kõne ajal koperdamine või mutta libisemine – osa olid juhuslikud äpardused ja osa nägi ette tahtlikku reeglite rikkumist nagu häälekas röhitsemine. Mõlemal juhul olid nii häbistatud kui pealtvaatajad alandusest teadlikud. Alternatiivsetes näidetes jäid inimesed häbisse enda teadmata – näiteks lahtise püksilukuga ringi käies.
Kui piinlikus olukorras kujutleti iseennast, siis tundsid osalejad kõige rohkem ebamugavust kogemata juhtunud äparduste puhul, millest kõik teadlikud olid. Samas oli vastajate piinlikkus veelgi suurem, kui situatsioonis kujutleti kedagi teist – eriti siis, kui inimene enda täbarat olukorda ei taibanud.
Mida kõrgema tulemuse said osalejad empaatilisuse skaalal, seda kehvemini nad end tundsid teiste alanduse tõttu ning see kehtis ka juhul, kui isik enda häbistamisest ei teadnud. Uuring aitab mõista, miks tunneme vahel häbi või valu, kui satume ise või satub keegi teine piinlikku olukorda.