Vaatame ajalukku – kuidas jõudsid meestemoodi püksid?

Prantsuse revolutsionäärid tüüpilises rõivastuses: pantaloonid ja sans-coulettes. Aastad 1793 - 1794 Foto: Mary Evans / Scanpix

1792. sündis uus meesteriietus – nn sanküloti kostüüm, millele sai osaks eriline staatus – olla tänapäeva euroopaliku meesterõivastuse teenäitaja. 

See koosnes lühikesest meremehejakist ja pikkadest madrusepükstest. Pikkade pükste kandjad said endise moe pooldajatelt hüüdnimeks sans-culottes, ehk sankülotid, mis tähendab «ilma põlvpüksteta». Pikkade pantaloonide levimine tõi kaasa ka trakside üldise kasutuselevõtu.

1830. aastal olid dändid kasutusele võtnud pikad püksid. 30ndatel aastatel muutus viimaste lõige – kitsaste asemele tulid altpoolt põlvi klošši laienevad püksid, mille serva alt paistsid välja ainult jalanõude ninad.

Frakk oli kõrge krae ja revääridega, varrukad olid avarad ja liibusid randmele.Vöökohalt oli frakk liibuv. Igapäevase rõivastuse juurde kanti pikki pükse, neid kinnitati kanna alt, et püksisäär sirge püsiks. Tumeda fraki juurde kanti vahel heledaid pükse ja teisest riidest vesti.