/nginx/o/2021/09/26/14095012t1hd7db.jpg)
/nginx/o/2017/11/22/7337081t1h83d0.jpg)
Mäletate veel neid uuringuid, mis väitsid, et klaasike veini päevas pole mitte ainult ohutu, vaid ka suisa kasulik? On aeg asja uues valguses vaadata.
Hoiatav uuring: mida tegelikult «klaasike veini» sinu ajuga teeb
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
LiveStrong kirjutab, et ajakirjas British Medical Journal avaldatud uuringu kohaselt võib ka mõõdukas joomine (üks klaas veini päevas pluss natuke «boonust» nädalavahetusel) tuua ajus kaasa muret tekitavad muutused. Seejuures suureneb dementsuse ja Alzheimeri risk kolm korda.
Uuringu käigus vaadeldi 550 osalejat ning seda tehti 30 aasta jooksul. Mitte nii väga üllatuslikult selgus, et neil, kes jõid rohkelt, toimus ka kõige suurem vaimne tagasilangus, mis väljendus sõnavara vähenemises. Samuti oli näha aju valgeolluse vähenemist – valgeollus on aga miski, mis aitab meil kiirelt mõtelda.
«Me teadsime, et pikalt ja kõvasti joomine on aju tervisele halb, kuid me ei teadnud, et mõju on nii drastiline,» ütles uuringu juht Anya Topiwala, kes on Oxfordi ülikooli psühhiaatria õppejõud. Veelgi enam üllatas uurijaid aga see, kuidas mõjutas alkohol mõõdukaid joojaid. Võrreldes mittejoojatega oli ajus atrofeerumist näha 65 protsendil mõõdukatel joojatel (sama number rohkelt joojate puhul 77 protsenti), mittejoojate aju vähenes sama ajaga vaid 35 protsenti.
Teine uuring, mis avaldati sel kuul, tõi välja rinnavähi ja «klaasike veini päevas» seose, mis tähendab, et on aeg ümber hinnata, mida me peame «mõõdukaks» joomiseks. Samas pole kogu lootus kadunud – uuringud on ka näidanud, et juba üks alkoholivaba aasta aitab ajurakkudel uueneda ning vähenevad ka teatud vähiriskid.