Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

5 viisi, kuidas Island andis riigi hukka läinud noortele särava tuleviku

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Lapsed mängivad Reykjavikis
Lapsed mängivad Reykjavikis Foto: AFP / Scanpix

1980.–1990. aastatel olid Islandi noored täiesti ülekäte ja 20 aastat tagasi oli noorte käekäik väga problemaatiline. 1998. aastal oli 42 protsenti 15–16-aastastest Islandi noortest olnud purjus. Praegu on sama näitaja vaid viis protsenti! Kuidas see juhtus?

BBC vahendab, et 20 aastaga on Reykjavik tõusnud tuhast selles, mis puudutab noorte joomist, suitsetamist ja narkootikumide tarbimist. Praegu on nad tublide noorte osas esirinnas. Kuidas läks nii, et Island suutis teha noorte revolutsiooni?

1. Islandil kehtestati «komandanditund». Alla 16-aastased lapsed peavad kodus olema hiljemalt kell kümme õhtul. Asja kontrollivad vanemad, kes käivad patrullis, kes teevad naabruskonnas tiire ning tegelevad iga noorukiga, kes nende teele jääb ja kes peaks juba kodus olema.

2. Lapsevanemad allkirjastavad tõotuse. Lapsevanemad lepivad omavahel kokku laste käitumisreeglites – näiteks nõustutakse, et nende lapsed ei tarbi alkoholi ja et nende peres veedetakse rohkelt kvaliteetaega.

3. Anna lastele tegevust. Igal aastal antakse lastele 500-eurone tšekk, millega tasuda kooliväliste tegevuste eest. Islandil on väga populaarne jalgpall, aga ka ratsutamine.

4. Islandil põhinetakse teadusel. Igal aastal täidavad teismelised küsimustiku, mille abil mõõdetakse noorte rahulolu ja suhteid. Iga kogukonna jaoks pannakse küsimustikust saadud andmete põhjal kokku aruanne, nii et kohalikud ise saavad otsustada, kuidas reegleid-käitumisi korrigeerida, et laste elujärge parandada.

5. Poliitikud löövad kaasa. Reykjaviki linnapea Dagur Eggertsson ütleb, et oluline on otsustada, mida tahetakse luua, ning ehitada see üles tõenditele ja teadusele. «Seda tuleb rahastada ja leida inimesed, kes läheksid lastevanematega, koolidega, noortekeskustega rääkima,» lisab linnapea.

Meeles tasub pidada, et lapsed ei taha narkootikume tarbida – nad tahavad elada õnnelikku, tervet ja produktiivset elu. Praegu on Islandi mudel kasutusel 35 linnas üle Euroopa ning Islandil tuuakse seda põhjuseks, miks on saavutatud selline edu spordi- ja muusikamaastikul. 

5 ways Iceland tackled its 'huge problem' with young people

Five ways Iceland got its young people to give up drink and drugs. (Via BBC World Hacks)

Posted by BBC News on Tuesday, 14 November 2017
Tagasi üles