Svingimine kui sõnadeta vestlus (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Liis Treimann

17. november 2017, 23:59

Eliisa, kes tantsis juba lapsepõlves, avastas täiskasvanuna enda jaoks lindy-hop'i sotsiaalse külje ja nakatas oma huviga ka abikaasa Janeki. 2012. aastast on Eliisa ja Janek Õunamägi Tallinn Swing Dance Society juhtivad tantsuõpetajad, pühendudes lindy-hop'i tutvustamisele ja õpetamisele Eestis. Foto: Liis Treimann

Svingerid pole svingijad ja vastupidi. Svingijad on inimesed, kes harrastavad eelmise sajandi 20ndatel Ameerikas moodi tulnud svingtantse. Menukaks muutusid need aga tänu tollastele bigbändidele, mis oma rütmidega lausa kutsusid tantsupõrandale.

Kõige populaarsem svingtants on lindy-hop, millele ei jää siiski palju alla tšarlston, balboa, eri shag'id ja ka steppimine. Lindyhop'i tantsitakse paaris, olemas on põhisammud ja -figuurid, aga tants ise sünnib nii, et tantsijad kuulavad muusikat ja väljendavad seda oma kehaga, seega puhas improvisatsioon. Abielupaari Eliisa ja Janek Õunamägi sõnul on tegu justkui rääkimisega – esialgu oskad ehk viit või kümmet sõna, aga siis õpid juurde ja moodustad üha keerulisemaid lauseid. See on keel, mis ühendab tantsijaid, loob nende vahel dialoogi, mis sest, et selles ei ole sõnu.

Kommentaarid (1)

Märksõnad

Tagasi üles