:format(webp)/nginx/o/2014/04/09/2950490t1h8170.jpg)
Täna Tallinnas toimuval isadepäeva konverentsil «Aga mulle Eesti mees meeldib!» ütles Sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik, et Eesti suurim probleem hariduses ja ühiskonnas ei ole esmalt palgalõhe, vaid naiste ja meeste kõrghariduse lõhe, mis on suurim Euroopas.
«Olen ainus naisrektor Euroopa Liidus, vahel tunnen end «mehena». Mul endal oli väga hea isa, kes kogu põhikooli aja igal õhtul õppis koos minuga, see on mind väga palju mõjutanud,» rääkis Katri Raik. «Me peame rohkem mõtlema väärtustele ja eeskujule. Eeskuju peab olemas olema iga päev, eriti poiste puhul. 2/3 põhikoolist väljakukkujad on poisid. Kui jurist ja arst olid vanasti meeste erialad, siis tänaseks on nad saanud naiste erialadeks. Miks see nii on? Kust algas see protsess? See tuli koos taasiseseisvumisega. See kõik ei ole siiski nii kole traagiline. Kuidas oleks poistel koolis parem? Selleks tuleb muuta õpetajate suhtumist.»
«Meie kõigi sees elab kaks hunti, hea hunt ja halb hunt ning tugevam on see, mida me rohkem toidame,» ütles Autismi ja ATH Keskuse juhataja Ivica Mägi, kes rääkis, kas ja kui autistlik on Eesti mees. «Autistlikul lapsel või inimesel on sotsiaalsed oskused nõrgad. Aga ma tahaks väga ümber lükata, et autistid ei suuda hoolida ja armastada, nad võivad olla väga hoolivad, armastavad ja head. Autism ei tähenda vaimupuuet. Autistil ei puudu empaatia. Nad on tundlikud. Nad on väga andekad, neil on oma erihuvid.»
«Kõigis meis on autistlikke jooni,» rääkis Ivica Mägi. «Tahan ümber lükata ka selle, et autistlik inimene ei suuda peret luua. Mul on palju tuttavaid üle maailma, kes elavad pereelu, kellel on lapsed. Oskused ei tule niisama, kuid kellel need lihtsalt tuleks? Kui autisti õpetada, siis nad teavad hästi väärtusi. Albert Einstein oli autist, Wolfgang Amadeus Mozart oli autist. Peame leppima sellega, et meis kõigis elab kaks hunti.»
:format(webp)/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)