Mart Kadastik: eksabikaasa on normaalne, eksisa või eksema ei ole

Mart Kadastik. Foto: Mihkel Maripuu

Täna Tallinnas toimuval isadepäeva konverentsil «Aga mulle Eesti mees meeldib!» ütles kirjanik Mart Kadastik, et Eesti ühiskond peab harjuma kärgpere mudeliga. Mehed tulevad ja lähevad, naised tulevad ja lähevad. Eksabikaasasse tuleb suhtuda normaalselt, kuid normaalselt ei tohi suhtuda eksisasse ja eksemasse. Paraku tuleb mõistlikult suhtuda ka sellesse, et inimesed vajavad üksteisest puhkust.

«Vanas Indias kestis kooselu seitse aastat, Prantsusmaal valgustusajal 15 aastat, siis inimesed surid lihtsalt ära,» märkis kirjanik Mart Kadastik. «Kaasajal tahame mõelda, et oleme surematud. Nüüd peame valmis olema, et abielu kestab 100 või 70 või 50 aastat. Seepärast tuleb revideerida surmani koosolemise mudelit, mis on ka minu koosolemise mudel. Me peame justkui moraali muutma, kuid uut moraali ei mõtle hoobilt välja.»

Kadastik kirjeldas olukorda, kui ta käis suvel Pompeis, kus on üles kaevatud justiitsministeerium, advokaadibüroo ja muud asutused. «Pompeid külastab aastas miljon inimest. Seal on üks maja, kus kõik käivad – see on bordell, kus on pidevalt järjekord, inimesed ootavad kannatlikult. Valdavalt on huvilised naised, kes arutavad, kus ikkagi see madrats asus ja kuidas nad seda asja täpselt tegid. Pompeis oli kunagi kokku 25 bordelli, kus töötasid peamiselt orjad. Ajalugu ongi meeste ja naiste suhete ajalugu. Kui vaadata, siis on kogu ajaloos olnud käivitavaks jõuks suhted naistega.»

«Meie elu muutis väga oluliselt mehaanika, mis tõi piibli trükitud kujul. Siis saime koos ka muud raamatud, eriti innukalt lugesid naised. Siis hakati neid põletama, samuti nagu raamatuid. Naised ja raamatud on väga ohtlik kombinatsioon. Tulid elekter, televiisorid ja lõpuks digirevolutsioon, mis on kestnud 25 aastat. See on muutnud suhte loomise kiiruse täielikult. Mina tegin oma lõputöö Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetusest – siis jõudis kiri kohale kahe nädalaga, mil tunne võis juba jahtuda. Tänapäeval võtab sõnum aega hetke, et jõuda maailma teise otsa. Kõige suurem muutus on suhete loomise kiirus.»

«Oluline revolutsioon on toimunud ka suhtumises abieluvälistesse lastesse,» ütles Mart Kadastik. «Kümme aastat tagasi sündis abieluväliseid või -eelseid lapsi 20 protsenti kõigist lastest, nüüd sünnib neid 45 protsenti. Kümne aastaga on toimunud ühiskonna suhtumises totaalne muutus, mida ei toimunud 300 aastaga. Meie ühiskond aktsepteerib abieluvälised lapsi. Taanis on abielueelsete või -väliste laste arv sama mis Eestis, kuid taanlased on Euroopa ühed õnnelikumad, samas eestlased ühed õnnetumad. Põhjused ei saa olla peresuhetes, vaid milleski muus.»