Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Talvekaamose vastu võitlusse: kas ja kuidas saab aidata massaaž?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: Pexels / CC0 Licence

Mida pimedam ja kõledam on õues, seda enam räägime stressist ja ületöötamisest, korjame üles tobedaid viirusnakkuseid, tõdeme, et nahk on kuivusest hall ning tunnistame, et isegi pärast hommikul ärkamist võtab väsimus võimust ja tahaks lihtsalt laiselda. 

Tänapäeval loetakse stressi paljude haiguste põhjustajaks. Paraku stressi vastu ühte ja head lahendust ei ole. Palju soovitatakse aktiivset liikumist ja vitamiine, aga kui sellest ei piisa? Tallinki hotelliketi spaade ja ilusalongide juht Astrid Sõmera räägib, kuidas massaaži abil talvekaamosele vastu astuda.

Massaaž on iidvana vaimse ja füüsilise tervise turgutaja, aga ennekõike hädade ennetaja. Regulaarne massaaž tugevdab immuunsüsteemi, parandab vereringet ning ainevahetust, leevendab unehäireid ning vähendab pea-, kaela- ja seljavalusid. Lisaks on massaaž mõnus stressileevendus ja pingemaandamise viis, mis taastab kaotsiläinud energiat ehk seda soovitatakse nii vaimse kui ka füüsilise ülepinge korral.

Millist massaaži valida?

Kas valida klassikaline massaaž (mida nimetatakse ka Rootsi massaažiks), mõni idamaine massaaž või hoopis kehamähis koos massaažiga, on osalt maitse ja meeldimise küsimus, aga mitte ainult. Kui klassikaline massaaž keskendub eelkõige pinges kehapiirkondade lahtimudimisele, siis mõnus kehahoolitsus võiks pakkuda lisaks lõõgastusele lisaväärtust nahale.

Kui nahk on talvel kuiv ja ketendab, siis võiks valida nahka toitva hoolitsuse, kui nahal on tselluliiti, siis puhastava ja jääkaineid eemaldava hoolitsuse, näiteks mudamähisega massaaži. Kui sooviks on lihtsalt lõõgastuda, aga massaaž pole meelepärane, siis võib lasta nahal end hellitada luksuslikus šokolaadimähises.

Kui palju on liiga palju?

Enamasti inimestele massaaž siiski meeldib, mida kinnitab ka tõik, et spaades pakutavate tervise- ja heaolupakettides sisalduvatest hoolitsuste valikust eelistatakse kõige sagedamini massaaži. Aga kui sage massaaž on hea ja kas sellega on võimalik ka «üle doseerida»?

Kui lood on juba kehvasti ehk näiteks alaseljavalu segab igapäevaelu, siis määravad arstid füsioteraapia või massaaži kuurina, kus tuleb 5-10 korda läbi teha lühikese aja jooksul. Üldiselt pole võimalik massaažiga liiale minna, aga rohkem kui kord päevas on siiski liiast. Lisaks on tervisemuresid, mille puhul massaaži üldse ei soovitata – nii peaks kindlasti eelnevalt arstiga nõu pidama, kui on mõni südamehaigus, kõrge vererõhk, neerupuudulikkus. Samuti võiks massaažiseansi vahele jätta akuutse viirushaigusega, eriti kui sellega kaasneb palavik.

Kui massaaži eesmärgiks on probleemide ennetamine, stressi maandamine ja lõõgastumine, siis võiks soovitada massaaži kas iganädalaselt või paar korda kuus. Loomulikult võib lihtsalt lõõgastumiseks teha massaaži ka paar korda aastas, aga sel juhul ei saa rääkida immuunsüsteemi tugevdavast ega seljahädasid ennetavast toimest.

Lisaks massaažile maandavad lihaspingeid ja stressi ka saunas leiliviskamine ja ujumistreening, seega võiks talvekaamose ennetamiseks ja haiguste vältimiseks endale regulaarselt lubada nii saunas higistamist, ujulas võhmaleajamist kui lõõgastavat massaaži. 

Märksõnad

Tagasi üles