Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Paljude naiste piinlik mure: kuidas leida psoriaasile leevendust?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: Vida Press

Ida-Tallinna keskhaiglas patsiente vastu võttev dermatoveneroloog Pille Konno räägib, et psoriaasi korral on tegu haigusega, millest terveneda ei ole tihti võimalik, kuid leevendust leiab alati. 

Milline haigus on psoriaas ning keda see enim ohustab?
Psoriaas on salakaval haigus, mis kahjustab peamiselt nahka, kuid võib kahjustada ka küüsi ja liigeseid, selgitab dr Konno Benu apteegi ajakirja sügisnumbris. Psoriaasi põeb 2–3 protsenti elanikkonnast, Eestis umbes 42 000 inimest. Psoriaasi korral on naharakkude elutsükkel muutunud – liigselt paljunevad naharakud moodustavad punetavaid naastusid, mis on kaetud hõbevalgete kettudega. Kuna haigus on nahal näha, häirib see oluliselt inimese elukvaliteeti. 10–30% psoriaasi põdevatel haigetel esineb kaasuvana psoriaatilist küüntekahjustust ja 5–42% haigetel psoriaatilist liigesepõletikku. Psoriaas on krooniline haigus, mille puhul võib esineda naha lööbevabu perioode, aga võib esineda ka perioode, mil psoriaasi sümptomite leevendumine vaheldub haiguse süvenemise perioodidega.
 
Miks haigestutakse psoriaasi? 

Tänapäevane teadus ja meditsiin on õppinud paremini tundma haiguse tekkepõhjuseid. Kui aastakümneid tagasi peeti haiguse tekkepõhjuseks naha sarvkihi rakkude liialt kiiret jagunemist, on nüüdseks selgunud, et nähtavad nahamuutused on vaid jäämäe veepealne tipp. Veealune osa aga viitab sellele, et psoriaas on immuunpõletikuline haigus ehk organismi immuunsüsteem ründab enda rakke. Psoriaas on kroonilise kuluga retsidiveeruv põletikuline autoimmuunhaigus, mille aluseks on T-lümfotsüütide ebaadekvaatne stimulatsioon ja kogunemine nahas – täpsemalt epidermises.

Kas elustiiliga on võimalik haigestumist või haiguse kulgu pidurdada või leevendada, sellest paraneda? Mida saab inimene ise ära teha?
 
Enne ravimite määramist tuleks analüüsida patsiendi eluviisi. Tähelepanu pöörata tervislikele eluviisidele, toitumisele ja välja ravida kroonilised põletikukolded – eriti streptokokk-infektsioonid. Stress ja magamatus halvendavad samuti haiguse kulgu. Suitsetamine, alkoholi tarbimine, metaboolne sündroom (rasvumine, düslipideemia, diabeet ja hüpertensioon) ning teatud ravimite tarvitamine (beetablokaatorid) soodustavad psoriaasi raskemat kulgu.
Veeprotseduurid ja vannid mõjuvad psoriaasi puhul üldiselt hästi. Psoriaasi põdevatel inimestel on tavaliselt nahk kuivem kui teistel, mistõttu tuleks alati peale veeprotseduure nahka baaskreemiga kreemitada. Naha hoolduseks ja pehmendamiseks sobivad hästi apteekides müügil olevad käsimüügitooted, mida tuleks valida vastavalt individuaalsele taluvusele. Igapäevapraktikas näeme, et baaskreeme psoriaasi puhul liigselt küll ei kasutata, pigem on nende kasutamine minimaalne, aga oma nahka hooldades ja kreemitades on võimalik haiguse kulgu leevendada. 
 
Kuidas on võimalik psoriaasi ravida? Millal võib esimesi tulemusi ravi korral märgata?
Psoriaas võib avalduda erinevates raskusastmetes. Kergete vormide puhul ei tekita haigus suuremaid probleeme ning nahale kantavate ravimitega on võimalik haigustunnused maha suruda ja haigust kontrolli all hoida. Iga patsient vajab individuaalset ravi, milleks on väga erinevaid ravivõimalusi. Parimaks ravitulemuseks tuleb arvestada nii haiguse raskusastet kui ka patsiendi iseärasusi ja majanduslikke võimalusi. Koostöö sujub paremini ja ravi on edukam, kui patsient on ka ise motiveeritud oma haigusega võitlema.

Ravimitest on olemas lokaalsed ja süsteemsed psoriaasi ravimid. Lokaalsed ravimid aitavad hästi kergemate ja lokaliseeritud haigusvormide korral. Lokaalsetest ravimitest kasutatakse kaltsipotriooli (D-vitamiini analooge), glükokortikosteroidsalve ja salitsüülhappega ravimeid. Psoriaas on ka üks väheseid haigusi, mille puhul võib olla päikesest abi, kuna päike on immunosupressiivse toimega. Kasutatakse ka fototeraapiat või fotokemoteraapiat. Kui valgusravi on vastunäidustatud või tegemist raske psoriaasiga, kasutatakse süsteemset ravi.

Psoriaasi süsteemset tablettravi kasutatakse ka juhtudel, kui lokaalse raviga ei õnnestu haigust kontrolli all hoida. Süsteemset ravi kasutatakse ka siis, kui psoriaasi lokaliseeritud vormid põhjustavad stressi ja ebamugavust, näiteks on lööbega kaetud nägu, genitaalid või peopesad, tallad. Tablettravi tulemus ilmneb ühe-kahe ravikuu järel, ravimeid kasutatakse minimaalselt kuus kuud kuni terve elu, sõltub ravimist ja haiguse vormist. Kui tablettravi tulemust ei anna või on ulatuslik ja väljendunud nahalööve (PASI skoor või BSA> 10%), siis on moodsaim ravimeetod bioloogiline ravi. 

Märksõnad

Tagasi üles