/nginx/o/2021/09/26/14095012t1hd7db.jpg)
/nginx/o/2017/10/30/7265347t1hb71f.jpg)
See, mida me peame eetiliseks ja millised on meie poliitilised vaated, on osa meist. Värske uuring aga paljastab, et sageli need uskumused mõjutavad ka meie käitumist töökohal – ja seda ebasoodsalt.
Just need inimesed käituvad tööl kõige suurema tõenäosusega kohatult
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
AOL vahendab Aflaci tehtud uuringut, milles mõõdeti, kui sageli inimesed töö juures ebaeetiliselt käituvad.
Kõige üllatavam tulemus oli vast see, et kõige suuremat survet käituda ebaeetiliselt tunnevad millenniumilapsed. Suisa 25 protsenti vastanutest tunnistas, et nende ülemus on survestanud neid ebaeetiliselt käituma. Omakorda nende hulgast 47 protsenti tunnistas, et seda ka tegid. Teistes vanusegruppides oli sama näitaja 36 protsenti ehk märksa väiksem.
Aflaci kommunikatsioonijuht Catherine Hernandez-Blades sõnas, et millenniumilapsed on küll väga eetikateadlikud, kuid karjääriredelit mööda ronides tunnevad nad survet mitte pettumust valmistada. «See oli väga huvitav leid, eriti arvestades, et millenniumilapsed toetavad kõige suurema tõenäosusega firmasid, kes on tuntud oma sotsiaalse vastutustundlikkuse poolest.»
Teiste sõnadega: millenniumivahetuse kandis sündinud inimesed on nooremad, ebakindlamad ja see toob kaasa küsitavate otsuste vastuvõtmise.
Üldiselt ütles vaid 19 protsenti vastanutest, et on töö juures ebaeetiliselt käitunud, olgu siis ülemuse nõudmisel või mitte.