Tänapäeval ei ole õnneks kombeks lapsi ei füüsiliselt ega vaimse vägivallaga karistada. Sellegi poolest on kunagisi traditsioone raske välja juurida ja neid kasutatakse paraku siiani.
Kuus ajale jalgu jäänud laste karistamise viisi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siin on kuus ajast ja arust karistusmeetodit, millest tuleks loobuda
- Laksu andmine. Peale selle, et sellisel karistamisel on eetilised küsitavused, ei ole see ka teadlaste hinnangul tulemuslik, vaid tekitab lastes trotsi ja paneb nad veel enam pahandust tegema, kirjutab Good Housekeeping.
- Karistuseks majapidamistööde tegemine. Lapse sundimine tegema midagi, mis on talle vastukarva, paneb lapse ja lapsevanema vaenulikku olukorda, mis vähendab lapse usalduslikku sidet vanemaga.
- Millestki ilma jätmine. Ära võta lapselt kohe ära tema arvutit või mänguasja, see on üks manipuleerimise viis, mis ei tule pikemas perspektiivis kasuks.
- Nurgas seismine. Teadlaste hinnangul tekitab see lapses tunde, et tal on kuri ja paha ema või ise ning see võtab võimaluse luua probleemi lahendav ja empaatiline situatsioon, mis ka arendaks lapse konfliktiga toimetuleku oskusi.
- Piitsa ja prääningu süsteem. See võib näida hea viis last tunnustada, kuid tegelikult tekitab see lapses stressi ja võistlustunnet, mis ei ole ka sugugi tulemuslik.
- Häbistamine. See ei aita kuidagi kaasa lapse paremale käitumisele tulevikus. Häbistamist seostatakse ka hilisemate ärevushäirete ja vaimsete probleemidega.