/nginx/o/2016/02/01/4958173t1ha09d.jpg)
Lapsed on meie tulevik. Lapse kasvamisele heas ja arenevas keskkonnas saavad palju ära teha lapsevanemad ja kogukond, kirjutab Eesti Haigekassa tervise edenduse spetsialist Taisi Kõiv Lastekaitse Liidu ajakirjas Märka Last.
Spetsialist: suuhügieeni õpetamine lastele on sama oluline kui õige toitumine või liikumisharjumus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lapse arengu juures on vaja jälgida mitmeid tegureid, millega tegeledes hoiame lapse tervist ka muus osas. Nii on tänaseks probleemiks laste ülekaalulisus, seda Eestis kui ka mujal maailmas. Õpetades lapsi tervislikumalt toituma, rohkem liikuma ja oma keha tunnetama, hoiame lisaks kaalule korras ka lapse hammaste tervise.
Hammaste tervis sõltub suuresti elustiilist ja varases lapseeas omandatud harjumustest. Kes mäletab lapsepõlvest hammaste pesu kui meeldivat tegevust? Ehk on põhjus selles, et meid sageli sunniti seda tegema ilma vajaduse põhjendamiseta? Seega on laste puhul oluline selgitamine, erinevate situatsioonide kirjeldamine ning mängulisus.
Hambapesu, mis on olulisim suuhügieeni hoidmisel, saab muuta lõbusaks liivakella või stopperi kasutamisega või panna hambapesu saatjaks mängima lapse lemmiklaul pikkusega 2-3 minutit. Väikelaste puhul tuleb lastele hambaharja tähendust juba varakult selgitada, hoides näiteks hambaharja suus ning lasta tal harjavaid liigutusi imiteerida. Loomulikult ei suuda väikelaps ise oma suud piisavalt puhtaks pesta seega on lapsevanema ülesandeks lapse hambad pärast ise üle pesta. Piimahammaste õige hooldus tagab ka jäävhammaste tervise!
Hambapesu igal hommikul ja õhtul on vaid üks lihtne meetod suuhügieeni eest hoolitsemiseks. Tähtsad on ka toitumine ja pausid toidukordade vahel. Lastele, kellel on käsil piimahammaste vahetumine jäävhammaste vastu, tuleks kindlasti põhitoidu juurde pakkuda lisaks tugevama struktuuriga toitu, mis aitab kaasa hammaste vahetumisele. Näiteks tooreste juurviljade söömine aitab piimahammastel kergemini välja tulla ilma arsti juurde minemata. Ka jäävhammastel on kergem igemest välja tulla, kui neid miski ees ei sega.
Tihtipeale toimub vale toitumine just lapsevanema eemaloleku ajal. Nii ostavad lapsed sageli puhvetist magusaid jooke ja komme. Koolis saab suureks abiks olla õpetaja teadlikkus ja suunamine õigetele harjumustele. Suure suhkrusisaldusega mahlad ja karastusjoogid on hammastele ohtlikud – suhkrud kleepuvad hammastele, kus neil on mugav olla ja hakkavad seal hambakude pehmendama kuni hambaaugu tekkeni. Seetõttu peab janujoogiks toidukordade olema alati puhas kraani- või pudelivesi. Kuidas siis ikkagi pakkuda lapsele kommi või muud magusat? Selleks sobiv aeg on näiteks kohe pärast toidukorda, misjärel tuleb suu veega loputada, et anda hammastele paaritunnine suu keskkonda neutraliseeriv paus.
Hammaste tervena hoidmiseks tuleb lapsega külastada hambaarsti vähemalt kord aastas. Esimene visiit tutvumiseks hambaarsti ja tema kabinetiga võiks toimuda lapse kolmeaastaseks saamisel. Ebameeldiv kogemus hirmutab lapsi ja selle vältimiseks tuleks hambaarsti külastada kindlasti enne hambavalu tundmist. Esimest korda valuga hambaarsti juurde minnes võib tekkida olukord, kus laps edaspidi hambaarstile minekust keeldub.
Hea on teada, et laste hambaravi eest tasub haigekassa oma lepingupartnerite juures, kelle kontaktid leiab haigekassa kodulehelt.
Lisainfot laste hammaste tervise kohta ning ka palju muud leiab leheküljelt www.suukool.ee. Suukooli lehte tasub lähemalt uurida, sest sealtkaudu on võimalik suutervise spetsialisti ka haridusasutusse rääkima kutsuda.