Hetkeseis Eesti soolises võrdõiguslikkuses: paar edusammu ei ole meid Põhja- ja Baltimaadega samale pulgale siiski tõstnud

Foto: Jakub Jirsák / PantherMedia / Scanpix

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE) avalikustas täna indeksi, mille kohaselt on Eestis naiste ja meeste tasakaal rahaasjades, töös, teadmistes, aga ka võimu valdkonnas varasemaga võrreldes paranenud. 28 liikmesriigist on Eesti oma näitajate poolest 20. kohal, jäädes alla nii Põhja- kui ka Baltimaadele.

«Eduka ja tasakaalustatud ühiskonna üheks tunnuseks on meeste ja naiste võrdsed võimalused ühiskonnaelus osalemisel, mistõttu on tänavuse raporti üle põhjust rõõmustada – erinevate võrdsuse näitajate paranemise eelduseks on muutused hoiakutes ja siin oleme ühiskonnana järjepidevalt paremuse poole liikunud,» ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

«Meie naiste tööhõive on Euroopa üks kõrgemaid ning võrdsus tasustamata hooldustööde jagunemisel naiste ja meeste vahel on suurenenud. Ometi on pikk tee veel minna, sest Eestis valitseb endiselt suur sooline palgalõhe ja sooline segregatsioon hariduses ja tööturul, rääkimata sellest, et meie meeste tervis on endiselt naiste omast märksa kehvem,» rääkis Ossinovski.

Suur sissetulekute erinevus meeste ja naiste vahel tähendab seda, et täna tööturul olevad naised ja mehed hakkavad tulevikus saama ka erinevat pensioni. Suur palgalõhe ja sellest tulenev pensionilõhe näitavad ka seda, et naistel on kõrgem vaesusrisk. Samuti on Eestis väga suur erinevus naiste ja meeste osakaalul juhtivatel kohtadel.

Heaolu arengukavas aastateks 2016–2023 on muu hulgas välja toodud võimalused, kuidas vähendada soolist palgalõhe ning tõsta elanikkonna teadlikkust soolisest võrdõiguslikkusest. «Avalikus sektoris on plaanis muuta palgad läbipaistvamaks ning hakata läbi viima võrdse palga järelevalvet,» ütles minister Ossinovski. «Loodetavasti innustab see ka erasektorit oma palgasüsteeme senisest enam analüüsima. Varasematel aastatel on palju panustatud lasteaia kohtade paremale kättesaadavusele ning indeksi tulemused näitavad, et Eesti paistab selles valdkonnas silma positiivses valguses.»

Ka vanemahüvitiste süsteemi reformimise eesmärk on soodustada hoolduskoormuse ühtlasemat jaotumist vanemate vahel.

EIGE indeks hindab iga paari aasta tagant soolise võrdõiguslikke poliitikate mõju Euroopa Liidu liikmesriikides. Indeksil on kuus põhilist valdkonda: töö, raha, aeg, teadmised, võim ja tervis – üldine soolise võrdõiguslikkuse indeks arvutatakse nende koosmõjust. Eesti soolise võrdõiguslikkuse indeks 2012. aastal oli 53,5 ja praegu on sama näitaja 56,7. Praeguste tulemuste aluseks on 2015. aasta andmed.