Kas teadsid, et pasta kastmesort oleneb pasta tüübist?

Krevetipasta tomati-basiilikukastmes. Foto: Tuuli Mathisen

Maailmas on tuhandeid pastatoite ning sadu tuhandeid pastafänne. Pole ka ime, sest tegemist on ülimalt maistva roaga, mida on seejuures lihtne kiirelt valmistada. Aga kuidas pastat õigesti valmistada ning mis kaste sobib millise pastatüübi juurde? 

Alustame A-st ja O-st. Pastat tuleb keeta rohkes vees – 100 grammi pasta kohta on paras ports üks liiter vett ning soola võib lisada kohe suure lusikatäie. Kuigi on pastasõpru, kelle meelest peaks kindlasti keeduveele lisama ka õli, ei ole see tegelikult kuivatatud durumpasta puhul oluline. Ka mingeid muid lisandeid ära hakka keeduveele lisama, vaid püüame kõigepealt pasta õiges konditsioonis valmis saada.

Kui kaua tuleks pastat keeta, et see lödiks ei keeks, aga liiga krõmps ka ei oleks? Seda peaks tegelikult lugema pakendilt - märkega al dente. Kui minutite lugemine segamini läks, ei keela keegi mõnda „makaroni“ potist välja õngitseda ja hamba all proovida. Aga pigem tõsta pott tulelt siiski minut varem kui hiljem. Hea oleks kurnades veidi keeduvett kõrvale tõsta, sest seda saab kasutada hiljem pasta siidisemaks muutmisel, kui see peaks kastme liiga sisse tõmbama.

Kui eelistad tervislikku toitu ning tahad oma roast täielikku naudingut, tasub kindlasti eelistada durumnisujahu, mis on tavalisest nisujahust suurema valgusisalduse ja toiteväärtusega. Durumjahu tagab ka selle, et pasta ei muutu keetmisel klimbiks ega kleepuvaks, vaid jääb keetmisel ilusam.

Ja nüüd siis kõige olulisem – millist kastet valida?

Selgub, et iga pasta puhul tegelikult kujunenud välja kirjutamata seadus, millise kastmega need kõige enam sobivad. Ja see valik ei ole sündinud juhuslikult, vaid peakokad on arvestanud siin pasta kuju, konsistentsi ning absorbeerimisvõimet. Ehk arvesse võetakse kõik, mis võiksid enda panuse kõige nauditavama tulemuse saamiseks. Kohe võib aga öelda, et pastatooted sobivad eriti hästi tomati, basiiliku, küüslaugu, peekoni ja ekstra kõva juustuga.

Õige kastme valik käib nii:

• kõrrekujulistele ehk spagettidele sobivad nii tomati-, pesto- kui ka õlikastmed

• lintpastale ehk ribadele passivad koorekastmed, kõige tuntum neist carbonara

• väikese kujuga pastade nagu torud, keerud, lipsud puhul tasub eelistada aga paksemaid kastmeid, mis jäävad paremini pasta külge, nagu bolognese ja arrabiata

Aga kui valisid oma pastale ikkagi „vale“ kastme, siis pole sellest ju tegelikult midagi. Eksida ei tohiks küll kõige viimase reegli vastu: kui pasta on valmis, tuleb kohe sööma asuda! Siis on maitseelamus raudselt parim.

Veel üks elutähtis küsimus: kas pasta teeb paksuks?

Erinevad pastad. Foto: Veski Mati

Pahatihti liigitatakse pastad ühte kategooriasse valge saia ja valge suhkruga ning peetakse suureks kaalutõstjaks. Tegelikult on tõsi see, et pastas on palju süsivesikuid, proteiine ja kiudaineid, kuid need ei too organismile mitte kahju, vaid kasu. Esiteks on süsivesikutest saadud glükoos energiaallikaks ajule ja lihastele ning teiseks vabastavad pastas olevad liitsüsivesikud erinevalt lihtsuhkrust energiat aeglaselt. See tähendab, et kui šokolaadiamps annab kiirelt korraks energiat, siis pasta valmistamisel kasutatud ainulaadse struktuuriga tärklis teeb pasta seedimisprotsessi aeglaseks ning al dente keedetud pasta mõju veresuhkru tasemele on samaväärne tatra või pruuni riisi omaga. Seega ei teki inimesel nii kiiresti uut näljatunnet ning samas jagub energiat pikemaks ajaks.

Hea uudis on ka nisutalumatutele – tänu Veski Matile saavad ka nemad mõnuga pastaroogasid nautida, sest valikus on olemas nii spelta täistera-, mahenisu- kui ka tatrajahust valmistaud pastatooted.