Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Ekspert annab nõu: kuidas valida lapsele turvatooli?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artikli foto
Foto: Jan Haas/picture alliance /Scanpix

Lapsevanema ülesanne on kaitsta oma last igas olukorras nii palju, kui on tema võimuses. Kõik me usume enda oskustesse autojuhtidena, kuid me ei tea kunagi kaasliiklejate kogemusi ning käitumist. Täiskasvanute jaoks on turvavöö kasutamine elementaarne, kuid samavõrd tavaline peaks olema õige turvavarustuse kasutamine ka lapse sõidutamisel.

Alustuseks on oluline teadvustada, et laste turvavarustus ei ole mõeldud ainult seaduse täitmiseks, vaid lapse elu päästmiseks. Kui last ei ole võimalik turvavööga nõuetekohaselt kinnitada, tuleb kasutada lapse pikkusele ja kaalule vastavat turvaseadet. Alla 135 cm pikkune laps peab kasutama autos sõites turvavarustust.

Turvahällid on mõeldud kasutamiseks kuni lapse 13 kg täitumiseni – reeglina mahub laps turvahälli umbes esimese eluaasta lõpuni. Sõites vastsündinuga, tasub ette võtta vaid lühikesi sõite – last ei ole soovitav hoida turvahällis järjest üle kahe tunni –, sest pikalt püstises asendis istumine koormab imiku kaela ja selga. Turvahäll peab olema 45-kraadise nurga all. Turvahälli tohib kasutada vaid seljaga sõidusuunas. Lapse pea ei tohi ulatuda üle turvahälli ülemise ääre, siis on turvahäll tema jaoks väike ja see tuleb välja vahetada uue turvaseadme vastu. Teisalt, ei tasu turvahälli vahetada turvatooli vastu liiga vara, sest turvahäll on turvalisem.

Selg sõidusuunas paigaldatud turvaistet on soovitatav kasutada nii kaua kui võimalik – eelistatavalt kuni 4. eluaastani. Alla 25 kg kaaluval lapsel on turvalisem sõita seljaga sõidusuunas. Väikese lapse pea moodustab umbes 30 protsenti kogu tema kehakaalust ning kokkupõrke korral ei pea lapse kaelalülid sellele raskusele vastu ja isegi väikese raputuse või avarii tulemusel võivad tagajärjed olla saatuslikud. Selg sõidusuunas oleval turvaistmel on istme kest nagu kaitsev kilp ning neelab endasse suurema osa löögijõust. Samas ei tohi nõnda paigaldatud turvaseadet kasutada istekohal, mis on varustatud aktiveeritud esiturvapadjaga.

Pikematel lastel on jätkuvalt lubatud kasutada ka müügil olevaid istumisalused, kuid kuna need  ei ole laste jaoks piisavalt turvalised, siis juurde neid enam ei toodeta. Istumisaluse asemel soovitame lapse sõidutamiseks kasutada turvaistet.

Turvalisim on autosõidul tagumine keskmine iste, mis jääb kõige kaugemale võimalikest kokkupõrke kohtadest. Soovitatav on lapsi sõidutada just sellel istekohal. Siis on laps rohkem kaitstud nii külgedelt kui ka eest tulevate objektide ja klaasikildude eest. Liikluses ei ole ainsaks ohuks teised liiklejad, vaid näiteks ka metsloomad. Metsloomaga õnnetuste puhul tuleb silmas pidada, et loom võib kokkupõrke korral lennata läbi esiklaasi auto salongi ning ohustab seega ennekõike eesistujaid.

Enne turvavarustuse ostmist tasub uurida, millised on olnud konkreetse seadme tulemused testides. Soovituslik on näiteks tutvuda sakslaste ADAC testidega ning Austrias tehtud ÖAMTC testidega. Enne ostmist tuleb ka kontrollida, kas turvavarustus sobib sinu autosse ning kui peres kasutatakse rohkem kui üht autot, siis kontrollida ka sobivust teistesse autodesse. Lisainformatsiooni võib küsida ka autoesindustest või edasimüüjatelt. Turvaseade tuleb autosse paigaldada vastavalt valmistaja poolt ettenähtud paigaldusteabele.

Kõik Eestis müüdavad turvaseadmed peavad vastama Euroopa turvanõuete standarditele ECE R44/03, ECE R44/04 või ECE R129 i-Size. Nende märgistustega turvaseadmeid on testitud nii eest kui tagant kokkupõrke korral kiirusel 50 km/h, et veenduda seadmete turvalisuses.

Uuema ECE R129 i-Size eeskirjaga tõhustati laste turvaseadmete nõudeid ning selle standardi järgi valmistatud turvaseadmeid testitakse ka külgmises kokkupõrkekatses, mistõttu on need veelgi turvalisemad.

ECE R129 i-Size eeskirja aluseks on lapse kaalu asemel lapse pikkus, sest lapsevanemad tegid vigu lapsele õige turvavarustuse valimisel ja kippusid lapsi liiga ruttu järgmise astme turvaseadmesse panema. Uus i-Size märgistus aitab lapsevanemal teha õiget valikut.

Alates 2007. aastast toodetud Euroopa autodes on sees Isofix (International Standards Organisation FIX) süsteemid. Isofix süsteemi eesmärgiks on minimeerida autosse turvaseadme kinnitamisel tehtavaid vigu. See tähendab seda, et tihtipeale kinnitatakse lapse turvaiste tavaliste turvarihmade abil puudulikult, mis vähendab turvalisust avariiolukorras. Isofix kinnituste kasutamine turvaseadmel lisab nii turvalisust kui ka mugavust. Turvaiste on kindlalt paigal ka avariiolukorras ning turvaistme paigaldamine on enamasti väga lihtne. Kõik autod ei ole varustatud Isofix kinnitustega – eriti kehtib see vanemate automudelite kohta. Seetõttu tuleb kindlasti uurida enne Isofix valmidusega turvatooli ostu, kas sinu autosse see sobib.

Soovituslik on osta turvavarustus poest, sest kasutatud seadme puhul puudub ostjal teadmine, mis on selle seadmega eelnevalt juhtunud, mis seisukorras on seadme detailid või kui vana see seade on. Oluline on tootja kasutusjuhendi olemasolu, kuna selles on kirjas kuidas turvavarustust korrektselt autosse kinnitada ning ka antud seadme kasutusaeg.

Liiklusõnnetuse üle elanud lapse turvavarustuse vigastused ei pruugi olla silmaga nähtavad, kuid näiteks lööki neelavad elemendid võivad olla deformeerunud – sel juhul näevad tootjad ette turvavarustuse väljavahetamise. Turvatool võib juba 10 km/h toimunud kokkupõrke korral saada kahjustatud nõnda, et selle edasine kasutamine ei ole turvaline.

Igal turvaseadmel on oma eluiga, mis on kirjas kasutusjuhendis. Tavaliselt on turvaseadme soovituslik kasutusaeg viis aastat. Kasutusaja ületanud või kasutatud turvavarustuse puhul peab mõtlema, et temperatuur, niiskus ning päike on seadet juba mõjutanud, ning see ei ole enam sama kvaliteediga, mis uus toode.

Last turvaseadmesse kinnitades tuleb jälgida, et turvaistme rihmad on pingutatud piisavalt tihedalt vastu lapse keha. Turvarihmade ja lapse rinna vahele tohib jääda vaid ühe sõrme jagu vaba ruumi, sest liiga lõdvalt kinnitatud turvarihmadest võib laps kokkupõrke korral välja lennata. Kui lapsel on seljas paksud riided, tuleb need eest lahti teha või sõidu ajaks seljast ära võtta (soojenda enne sõitu auto üles või kata laps sooja tekiga). Mida tihedamalt on turvarihmad vastu lapse keha, seda suurema kaitse tagab see avariiolukorras.

Turvalist liiklemist!

Tagasi üles