Tänu romantilistele filmidele ja muinasjuttudele on tekkinud laialt levinud arusaam, et kuskil on kõigi jaoks hingesugulane, kes on see ainus ja õige. Mõte hingesugulusest on iseenesest kaunis, kuid paraku on tegelik elu natuke keerulisem.
Kuus põhjust, miks võiks hingesugulase otsimisest loobuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siin on mõned punktid, mis näitavad, et pidev hingesugulase otsimine võib tegelikult olla kurnav ja ebapraktiline, kirjutab Hello Giggles.
- Kust ja kuidas seda hingesugulast leida? Isegi kui kuskil maailma nurgas on keegi, kes on sulle just ideaalne, siis tõenäoliselt ei leia sa teda kunagi ja võid otsima jäädagi.
- Sarnased huvid ja väärtused ei teki juhuslikult. Suhted on tegelikult üsna argised ja igapäevased. Seega, kui sa arvad, et kohtad oma hingesugulast ja te olete üdini sarnased, siis võib see nii olla, kuid tõenäoliselt võid sa hoopis paremini sobida, kellegagi, kes nii müstiline ei tundu.
- Me kõik kasvame sellest välja. Kuna elu on lühike, siis paraku ei saa oodata lõputult seda ühte ja õiget.
- Miks peab olema ainult üks hingesugulane? Kui ikkagi hingesugulase otsinguist loobuda ei soovita, siis võib seda laiendada. Palju tervislikum on mõelda, et hingesugulasi on mitu ja siis on ka suurem tõenäosus, et sa neid ka kunagi kohata võid.
- Tõeline armastus ei pea kestma igavesti. Uskumus ühest ja õigest tekitab meile tegelikult suurt emotsionaalset stressi. Miks mitte lihtsalt aktsepteerida, et vahel suhted lõppevad ja midagi pole katki, kui minnakse lahku.
- See ei ole tegelikult üldse nii oluline. Kui sa pidevalt mõtled oma hingesugulase leidmisele, siis võid paljudest headest ja toredatest hetkedest või inimestest hoopis ilma jääda. Ela hetkes, mitte tulevikus!