Armastuse mõttest individualismi ajastul

Foto: Rex Features / Vida Press

Kõik, mis puudutab seksi ja armastust 21. sajandil, on üsna tabuvaba. Abielluda võib kellega tahes, samamoodi lahutada, rääkimata seksist ja kooselust. Rasestumisvastased vahendid ja kõiksugu seksilelud on laiatarbekaup. Samuti on olemas polügaamseid ja avatud suhteid, mida veel 20 aastat tagasi «normaalsuseks» ei peetud.

Kas võib aga juhtuda, et kõik see vabadus muudab meid hoopis üksildaseks?

Sotsioloog Mark Regnerus mõtiskleb oma uues raamatus «Odav seks» inimsuhete n-ö hinna üle, kus ta keskendub just tänapäeva kohtingu- ja suhteelule, vahendab The Atlantic. Ta lähtub teooriast, mida ta ise nimetab «seksi majandamiseks», mis asetab inimesed justkui omette eksisteerivasse seksiturgu.

Seksi roll meie igapäevaelus on paljuski muutunud, sellega ei kaasne enam nii palju riske ja kohustusi. Näiteks veebi- ja äpiplatvormid teevad kohtamise lihtsamaks, samuti on olemas igasuguseid rasestumis- ja suguhaigustevastaseid vahendeid, mis annavad vabadust elada muretut seksuaalelu. Porno on hõlpsasti kättesaadav ja aina enam ka sõltuvust tekitav.

Sellised suundumused on tekitanud Regnerusi hinnangul olukorra, kus inimesed ei suuda enam pühendud. Ta väidab, et ligi üks kolmandik 20-dates inimestest ei abiellu kunagi. Abielu pole enam täiskasvanuea lävepakk, vaid seostub inimestele pigem vabaduse piiramisega. Samuti on tänapäeval valdavaks arvamuseks, et õiget inimest, kellega koos pere luua, on peaaegu võimatu leida.

Regnerusi arvates on sellise suunamuutuse taga muutunud arusaam armastusest ja seksist. Naised ei rahuldu enam esimese ettejuhtuva mehega, vaid soovivad parimat. Võib aga juhtuda, et seda «õiget» ei leitagi.

Mis aga sel juhul teha?

Regnerus soovitab lihtsalt uute tingimustega harjuda ja neid kohandada tänapäeva suhteellu. Samuti soovitab ta keskenduda ning analüüsida enda vajadusi ja soove, mitte tarbida kõike ja korraga. See võib tema meelest teha meid pigem üksildaseks ja õnnetuks, kui rahulolevaks.