«Täna on selle aasta viimane päev, kui naised palka saavad. Homsest kuni aastavahetuseni töötavad nad ilma tasuta – just nii suur on sooline palgalõhe,» ütleb sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Marianne Mikko, üks võrdse palga päeva eestkõnelejaid Eestis.
Ta soovitas ette kujutada, kuidas trammid ja trollid seiskuvad, koolid ja lasteaiad suletakse, kauplustes pole müüjaid, haiglates pole õdesid ja sanitare, vereproovid jäävad võtmata, õmblustsehhid on tühjad. «Ma pole seda välja mõelnud, küll aga on soolise võrdõiguslikkuse lipulaev Island sellise olukorraga silmitsi seisnud,» ütleb Mikko.
«Eurostati andmeil saab meie naine meie mehest 27 protsenti vähem töötasu, see ongi piltlikult üle kolme kuu tasuta töötamist,» selgitab ta. «Tegemist on ebaõiglusega, aga ka inimõiguste eiramisega, sest naiste majanduslik sõltumatus on osa nende inimõigustest.»
Sooline palgalõhe kaob juurdunud stereotüüpide – et mees nagu peakski suuremat töötasu saama – tõttu visalt, tõdeb Mikko. «Neil päevil raadiouudistes kõlanud Fontese palgauuringu järgi tuli taas välja, et Eestis ühe paremini tasustatud aastakäigu, 1979. aastal sündinud meeste palk oli kolmandiku võrra suurem kui sama aastakäigu naiste töötasu.
«Võimalikult paljudes sektorites tuleb palgad avalikuks muuta, siis on täpselt näha, kus saavad naised ja mehed võrdse või võrdväärse töö eest ebavõrdselt palka. Tööinspektsioon peab saama õiguse nõuda tööandjatelt soolist palgastatistikat. Sellega astuksime konkreetse sammu palgalõhe vähendamise suunas, mis aga siiski jääb maha Islandil vastu võetud võrdse palga seadusest,» arvab Mikko.